neljapäev, 4. november 2010

Nagu lehm veelompide vahel

Eile oli jälle trennipäev ja sai jälle Piritale mindud.
Enne autosse istumist ei vaadnud välja ja ei teadnudki, et nii kõvasti sajab :). Aga noh kui riie seljas ja juba välja ennast aetud egas siis saa tagasi minna. Kusjuures Pirital spordikeskuse juures ei sadanud. Seda siis ei liikuma hakates egas ka trenni lõpetades. Aga samal ajal sadas nö teisel kaldal.
Suur treeningbaas :)

Otsustasin eile jälle jooksu kasuks, teagi miks. Samas pulss oli kuidagi kõrge (oli seda juba autos trenni sõites, tavapärase 70 asemel 85 või nii). Seega joosta oli rangelt pulssi jälgides kohe raske. Eesmärk siis üle 145 SLS (südame lööki sekundis) mitte lasta, väljaarvatud mõned suuremad tõusud. Eile aga tõusis SLS üle seatud piiri suhteliselt tihedalt ja lihtsalt - piisas paari kiirema sammu tegemisest.

Eks mõni kiibitseja võib öelda, et ületreenitus :) aga eks vaatame seda asja nädala lõpus. Pigem pean kõrge SLS-i põhjuseks söögi ja trenni vahelist väikest aega. Kuid eks laupäeval planeeritava rahulikuma trenni tulemusena saab teada, mis seis tegelikult on.

Aga tulemuseks oli siis see, et 1:32:43 sai joostud, läbitud sai 11,1 km-i (umbkaudne kuna GPS suutis jälle imenumbreid näidata. Üks mõte tekkis ka, mida proovida, et saaks numbrid normaalseks tagasi). Keskmine pulss tuli 142 SLS, max number 165 SLS-i.
Pulsi jaotus umbkaudu sihuke:
60-119 0:00:33
120-139 0:53:28
140-159 0:37:32
160-175 0:01:00

Täna siis intensiivsem trenn (IntervallVentti) kavas. Reedel puhkus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar