teisipäev, 25. jaanuar 2011

Paaristõuked

Eile õhtul viisin ennast suusarajale, Piritale. Järvele ei julenud minna kuna päeval sadas lund ja pelgasin, et Järvel, kus sõitjaid palju pole on klassikajälg lund täis.
Rada Pirital oli täitsa normaalne, sellistel puhkudel kui päeval on lund sadanud ja ise alles pärast 9-t peale minna, siis polegi loota raudteed. Ühe lagedama koha peal oli osa jälge täitsa kadunud, kinni tuisanud aga see ei seganud sõita.
Jäljepõhi oli aga minule üllatavalt jääs. Ju oli viga selles, et ei olnud piisavalt tähelepanu pööranud, mida sealt taevast siis ikkagi sajab. Pärast mõeldes meenus küll, et sadav asi oli päris märg, mis tähendab, et sõites pressitakse kiiresti kinni ja edasi aina libedamaks ja libedamaks.
Tulemuseks oli see, et olin rajal klassikasuusaga, millel idee poolest pidi pidamine ka all olema aga ju ununes siis autosse või kuna jälg oli väga kiire, siis äkki sõitis ees minema ja kätte ma teda terve trenni jooksul ei saanudki.
Egas siis muud, tegin paaristõukeid. Kokku kujunes trenni ajaks 01:41:40, läbitud sai selle aja jooksul 21,4 km-i, keskmine kiirus 12,7 km/h, keskmine pulss 144 SLS, max pulss 176 SLS, kaloreid kulus 1392 kcal.
Selline hea trenn, hea kiiruse ja pulsiga.

Tõrv meepotis oli see, et tõuse ei suuda klassika suusaga nö sõites üles minna, ka kääri mitte. Minu valduses oleva tehnika jaoks vist suusk liiga pikk - "suusasaba" ei tõuse maast korralikult üles, pigem võib öelda, et tõuseb ainult suusanina. Uisusuusaga, mis oluliselt lühem seda probleemi ei ole. Aga veel on TM-ini aega, peab harjutama. Laugemate tõusude peal nagu saab ilusti astudes suusa libisema ja liikumine meenutab juba suusatamist aga järsema tõusu peal ei tule kohe mitte välja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar