Aastaajad

Nii võib kokkuvõtta tänase ilma Mulgi rattamaratonil. Stardist minema minnes hakkas mõne hetke pärast sadama, siis jälle paistis päike ja nii terve distantsi. Ainult lund ei tulnud, kahjuks :)

Aga sõidust endast - väga huvitav ja tehniline rada. Tehniline just ses mõttes, et tuli sõita alguses märgadel munakividel, siis jällegi metsas juurikate otsas ja laskumised. Need olid põnevad, paaris sai lausa ratas käe kõrval alla jalutatud - väga libedad oli ja ka selleks ajaks kui mina sinna jõudsin olid nad ka kõvasti ära lõhutud juba.
Ühel jala alla joostud laskumisel hakkas ratas liig kiiresti edasi minema ja ainult tagumise piduri vajutamisest polnud abi. Nii sai vajutatud ka esimest ja oli mingi küngas või mis iganes aga natukene liiga palju sai äkki esimest pidurit vajutatud ja nii õnnestus ratas üle nipli visata. Õnneks ise polnud ratta seljas :)
Veel üks huvitav kogemuse oli Holstre Polli suusaradadel, kus üks murul olnud kiire laskumine võttis äkki soovi keerata vasakule. Hoog, mis sai varem sisse saadud oli liiga suur ja kuna ees sõitja vajutas pidurit ja vedas külje ette, siis automaatselt vajutasin ka ise pidurit aga jälle liiga palju :). Nii ma siis lendasin küllile maha :), jalad klippidega ratta küljes kinni ja nii libisesin meetrit mitu edasi :)

Kuigi aeg oli nii 30 minutit aeglasem kui algselt lootsin, siis tuleb tõele auanda ja tunnistada, et oskusi pole, et sellistel juurikaid täis rajal kiiresti sõita. Ei saa öelda, et jõudu poleks olnud - alles kusagil viimasel 5 km-il oli kaks tõusu, mis sai teadlikult üle kõnnitud, kuna jalg oli siis parajalt pehme juba - lihtsalt väga palju energiat läheb seal juurikate peal kaduma ja ratas ei veere piisavalt kiiresti edasi. Võibolla oli vale rehv sellisteks oludeks, kes teab.

Ametlik aeg 3:25:59, koht 661. Ehk siis sarnane koht nagu Otepäel, seal oli 626. Kui saaks TRM-il ka koha 700 hulgas, siis võiks lausa peo korraldada :)
Keskmine pulss 170, maks 187 SLS.

Ja mis silma jäi oli see, et sarnaselt Otepäe sõidule kiiretel raja osadel tekkis hetk, kus ei suutnud ees sõitjate tempos püsida. Kui Otepäel tekkis see hetk kusagil poole teise tunnise sõidu möödudes, siis Viljandis enam kui kahe ja poole tunni möödudes. Samas sai kangutatud ja kangutatud ning lõpuks läks see nö mõõna hetk üle ja sai veel täitsa edukalt sõidetud.
Tore oli muidugi ka see, et krampe ei tekkinud, isegi mitte tunnet, et krambid võiks tekkida. Magneesium oli küll rajal kaasa aga vaja seda ei läinudki. Tartus plaan magneesium ikka sõidu keskel sisse kallata, isegi kui otsest vajadust pole. Siis süda rahul, et võib veel tõuse kangutada, muidu pidevalt mõtled, et millal see kramp tulla võib.

Homme plaanis kerge kerimine koos väikse spurdiga ja siis ongi otsustav nädal käes :) - tahaks jubedalt pühapäeva pärast lõunal finishi joont ületades kisada rõõmust, et aastaks võetud eesmärk sai täidetud.