Nädalavahetuseks oli planeeritud raske jooks laupäevaks ja kerge rattas pühapäevaks. Samas kahjuks hakkas juba reede õhtul tervis jupsima, enesetunne polnud hea ja sama seis jätkus ka laupäeval. Vedasin ennast siiski jooksma aga õige pea keerasin koju tagasi.
30 minutit trenni aega läks küll kirja aga pärast oli külm higi kehal ja olemine kohutavalt halb. Sai pea terve päev pikutatud ja puhatud ning kergelt ravitud. Varasem kogemus on, et ühe päevaga läheb haigus üle ja seega pidasin plaani ikka pühapäeva hommikul planeeritud rattasõidule minna.
Pühapäeval ärgates oli algselt tunne hea, tegin väikse söögi aga siis keeras ikka piisavalt ära. Seega pikutasin hoopis ja olin juba käega löönud trenni plaanidele. Aga oh üllatust, õhtu poole tervis läks paremaks ja kuna ilm oli ka ilus, siis läksin kergele kerimisele.
Plaaniks oli sõita pulsiga 115 - 126, kiirus siin ei omanud mingit tähtsust. Üldiselt sain kenasti plaaniga hakkama, mõned tõusukesed viisid pulsi vähe kõrgemaks aga polnd hullu. Samas oli tunda, et haigus oli kehale oma jälje jätnud, jõud sai otsa. Sõin küll kaasas olnud Snickersi ära aga sest väga pikaks ajaks ei jagunud.
Kokku kujunes kerimise pikkuseks 2:23, läbitud sai kõigest 45,5 km-i, keskmine kiirus seega 19,1 km/h, pulss oli 123/139.
Pulss planeeritud tasemel aga selle kiiruse kohta selgelt liiga kõrge ehk haigus ikka kergelt keres.
Eks näis, mis see tervis edasi teeb. Selline ebalev olek on, kergelt nagu kõrvad annavad endast tunda, loodetavasti tegemist lihtsalt halva kokkusattumisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar