Järjekordne nädal läbi. Tegemist oli rahuliku ja trenni rohke nädalaga, kuhu sisse mahtus ka esimene ratta treening.
Algselt planeerisin rattasõidu tänaseks aga ilmaennustus oli nädala lõppu enam kui hea ning seetõttu otsustasin reedel võimalust kasutada.
Liikuma hakkamine oli vaevaline - tuli leida õiged riided jne - eks hirm, et hakkab külm oli päris suur. Samas tuleb tõdeda, et päevane päike on ikka väga soe ja kui tuult ka peale ei puhu siis hakkas lausa palav :)
Kuna kasutasin uusi pedaale siis ootasin, kas juhtub sama mis kunagi esimestel kordadel maastikuratta klotsidega - kaks korda kukkusin kodu ukse ees külili :). Seda korda läks asi lihtsamalt - eks neil klippidel loogika üks ja sama. Igaks juhuks olid kaasas erinevad vahendid, et vedrude pinget reguleerida. Seda polndki vaja teha aga küll seadistasin natukene klotside nurka - alguses olid jalad kuidagi liiga välja suunatud. Vasaku jala sain täitsa heaks aga parema puhul sai natukene isegi liiga palju üle keeratud. Samas ei häirinud see olukord, seega ei hakanud uuesti pausi tegema.
Mingil seletamatul põhjusel olin planeerinud 3 tunnise trenni. Kui poolele distantsile jõudes (Tartu mnt kahe realise tee lõpp) mõtlesin, et veeren vaikselt koju tagasi siis Assaku kanti jõudes otsustasin siiski väikse tiiru tagasi Jüri poole teha ja lõpuks veeresin veel kergelt ka kodu juures.
Tagumik valutas kuis kurat aga lõpuks juba polndki enam nii valulik või siis lihtsalt harjusin ära :) Igatahes kui lõpuks sadulast sain, siis oli päris hea tunne :). Ja mis peamine - planeeritud 3 tundi tuli ka kenasti täis.
Muus osas sisaldas nädal jooksu ja paari jõusaali.
Kokku tuli jooksukilomeetreid sel nädalal umbes 79 km-i. Teed lähevad järjest puhtamaks ja seega muutub jooksmine järjest mõnusamaks. Järgmisel nädalal peaks vast umbes samasse suurusjärku distantsi tuleme.
Järgmise nädala plaan ongi sarnane selle nädala omaga, erinevus on vaid nädala lõppu planeeritud rohkem intensiivset. Samuti on plaan korra (laupäeval) kolmeks tunniks ratta selga istuda. Ülejärgmine nädal aga plaanis väike treeninglaager aga see saab toimuma kodus. Algne plaan Otepäele minna sai ümber mõeldud. Eks siis teeb enamus päevadest 2 trenni päevas ja nädala lõppu planeeritud vähe pikem ja tempokam trenn.
pühapäev, 31. märts 2013
laupäev, 23. märts 2013
Nädal 3
Kuna homme puhkepäev, siis võib nädala kokku võtta.
Kui jätta kõrvale kolmapäeva õhtune jooks, siis muus osas läks nädal nagu planeeritud. Lisaks jooksmisele jõudsin kahel korral ka jõusaali, kus rõhk on olnud reielihastel - mõtlen jalgratta sõidule ja pumpan sinna äksi sisse :)
Kokku sai jõusaalis käidud kahel korral (ideaalne oleks muidugi 3 aga no mis teha). Joostud sai nädalaga umbes täpselt 71 km-i, pole ka paha.
Lisaks tavapärastele rahulikele jooksudele sai kolmapäeval tehtud kaks korda 3 minutit anaeroobses tsoonis, neljapäeval tegin 8 km-i sisse viis korda 15 sekundit spurti ja täna tegin 3 korda 1 km kiirusega 4 min/km kohta.
Üldiselt on selle libadega päris keeruline kiiremaid lõike teha aga õnneks siit-sealt asfalt juba paistab ja saab oma kiiremad liigutused siis vastavalt sellele sättida. Lühikesed kiirendused neljapäeval aga väga ei õnnestunudki - kiirus oli liiga madal nende sutsakate kohta - ei teagi, kas libedusest tingitud või lihtsalt polnud keha valmis trenniks.
Tänane trenn aga oli üllatavalt mõnus. Natukene need kiirendused alguses hirmutasid aga kui esimese kiirenduse ajal pidin kohe hoogu maha võtma, et ikka 4 min/km tempos olla, siis see rõõmustas. Pärast viimast kiirendust sai veel üle 5 km-i peale joostud rahulikult ja trenni lõpuks oli tunne nagu polekski mingeid kiirendusi teinud või midagi muud vähe raskemat.
Tundub, et taastumisega on kõik korras.
Järgmine nädal enam-vähem sama rütm kavas, mis sel nädalal. Küll muudan nädala lõpus pikemal jooksul kiirete lõiku hulka aga suurt muud pole kavas muuta. No ja lisaks siis järgmine pühapäev on kavas minne ja teha esimene rahulik tiir ka rattaga. Loodetavasti ei tule tuulist ilma ja päike paistab ja äkki kraadiklaas isegi üle nulli näitamas :)
Sellesse nädalasse jäi siis veel ka Vaasa Lopetile registreeminine - nüüd tuleb hakata otsima elamist ja transporti ja muid asju.
Samuti käisin teisipäeval kuulamas Jaak Maed, kes pajatas, miks tema arust Norrakad on suusaradadel paremad kui teised. Põnev kuulamine oli ja mõned asjad küll tuttavad aga oli ka uut infot. Üks mida tähelepanin oli see, et Norrakate treeningud on olulised intensiivsemad kui nt Eestlastel, samas nad ei unusta ära ka baasi.
Seda oli hea kuulata just sel põhjusel, et enda treeninguid olen ka selleks aastaks planeerinud just intensiivsematena, samas vaadates praegusi liikumisi, siis vägagi palju on ikkagi ka rahulikku liikumist. Nagu õpikust :)
Kui jätta kõrvale kolmapäeva õhtune jooks, siis muus osas läks nädal nagu planeeritud. Lisaks jooksmisele jõudsin kahel korral ka jõusaali, kus rõhk on olnud reielihastel - mõtlen jalgratta sõidule ja pumpan sinna äksi sisse :)
Kokku sai jõusaalis käidud kahel korral (ideaalne oleks muidugi 3 aga no mis teha). Joostud sai nädalaga umbes täpselt 71 km-i, pole ka paha.
Lisaks tavapärastele rahulikele jooksudele sai kolmapäeval tehtud kaks korda 3 minutit anaeroobses tsoonis, neljapäeval tegin 8 km-i sisse viis korda 15 sekundit spurti ja täna tegin 3 korda 1 km kiirusega 4 min/km kohta.
Üldiselt on selle libadega päris keeruline kiiremaid lõike teha aga õnneks siit-sealt asfalt juba paistab ja saab oma kiiremad liigutused siis vastavalt sellele sättida. Lühikesed kiirendused neljapäeval aga väga ei õnnestunudki - kiirus oli liiga madal nende sutsakate kohta - ei teagi, kas libedusest tingitud või lihtsalt polnud keha valmis trenniks.
Tänane trenn aga oli üllatavalt mõnus. Natukene need kiirendused alguses hirmutasid aga kui esimese kiirenduse ajal pidin kohe hoogu maha võtma, et ikka 4 min/km tempos olla, siis see rõõmustas. Pärast viimast kiirendust sai veel üle 5 km-i peale joostud rahulikult ja trenni lõpuks oli tunne nagu polekski mingeid kiirendusi teinud või midagi muud vähe raskemat.
Tundub, et taastumisega on kõik korras.
Järgmine nädal enam-vähem sama rütm kavas, mis sel nädalal. Küll muudan nädala lõpus pikemal jooksul kiirete lõiku hulka aga suurt muud pole kavas muuta. No ja lisaks siis järgmine pühapäev on kavas minne ja teha esimene rahulik tiir ka rattaga. Loodetavasti ei tule tuulist ilma ja päike paistab ja äkki kraadiklaas isegi üle nulli näitamas :)
Sellesse nädalasse jäi siis veel ka Vaasa Lopetile registreeminine - nüüd tuleb hakata otsima elamist ja transporti ja muid asju.
Samuti käisin teisipäeval kuulamas Jaak Maed, kes pajatas, miks tema arust Norrakad on suusaradadel paremad kui teised. Põnev kuulamine oli ja mõned asjad küll tuttavad aga oli ka uut infot. Üks mida tähelepanin oli see, et Norrakate treeningud on olulised intensiivsemad kui nt Eestlastel, samas nad ei unusta ära ka baasi.
Seda oli hea kuulata just sel põhjusel, et enda treeninguid olen ka selleks aastaks planeerinud just intensiivsematena, samas vaadates praegusi liikumisi, siis vägagi palju on ikkagi ka rahulikku liikumist. Nagu õpikust :)
kolmapäev, 20. märts 2013
Tack för din anmälan!
NAMN: Heiki Pruul
RACE: Vasaloppet
START NUMBER: 10227
START GROUP: VL10
STARTKLAR INSURANCE: No insurance
BIB PICK UP PLACE: Mora
Sihukese e-maili sain hetked tagasi.
Kõlab uhkelt :)
Postituse võib lõpetada e-mailist pärit järgneva kirjaga:
We have received your registration 2013-03-20.
Good luck with your training.
RACE: Vasaloppet
START NUMBER: 10227
START GROUP: VL10
STARTKLAR INSURANCE: No insurance
BIB PICK UP PLACE: Mora
Sihukese e-maili sain hetked tagasi.
Kõlab uhkelt :)
Postituse võib lõpetada e-mailist pärit järgneva kirjaga:
We have received your registration 2013-03-20.
Good luck with your training.
esmaspäev, 18. märts 2013
Nädal 2
Suusamaraton läbi, kaks nädalat puhkust ka läbi ja ettevalmistus kevadisteks võistlusteks lahti läinud.
Tänaseks peaks olema 2 nädalat juba ettevalmistatud aga esimesel nädalal hüppas teisipäeval ligi haigus, mis niitis jalust ja tervise sain korda alles pühapäevaks. Seega esimene nädal jäi väga trenni vaeseks.
Nädal 2 aga sai läbitud enam-vähem plaani kohaselt.
Enam-vähem sel põhjusel, et nädalavahetuseks mõeldud suusavõistlust (Sparta suusapidu) lühendati ühe päeva võrra (reedel jäid võistlused ära) ja kuna laupäeval olid juba muud plaanid tehtud varem, siis ei saanud ka laupäeval nautida ilusat suusailma - peale lühikese paaristõuke sprindi.
Tähelepanelik lugeja saab kindlasti aru, et 1 000 km-i on ikka veel saavutamata ja pigem on juba tunne, et nii ta ka jääb. Puudu on napid 19 km-i aga hetkel tundub see olema suhteliselt plaani väliselt enese suuskadele sundimine ja kahtlen, et viitsin seda teha.
Aga plaan näeb hetkel ette jooksmist ja loodetavasti saab peatselt ka rattaga sõita. Noh muidugi saaks juba ka praegu minna aga miinuskraadidega hakkab rattaga sõites kiiresti vägagi jahe, eelkõige varvastel.
Igatahes ratta lasin Veloplus's üle vaadata, eile panin uue sadula ja pedaalid ka külge. Nüüd kerge kibelus juba sõitma minna :)
Eelmisel nädalal sai kokku joostud natukene peale 117 km-i, millest enamus olid umbes 8 km-sed sutsakad (tööle ja koju). Pühapäeval sai tehtud tsipa pikem sutsakas aga selle eest lõikudega 4 x 2 minutit anaeroobses tsoonis. Minek oli üllatavalt mõnus ja kerge.
Nädal 3 toob lisaks ka mõned jõusaali külastused, muus osas jätkan aga jooksmisega ja nädala lõppu peaks mingi pikema või intensiivsema trenni ka sättima.
Tänaseks peaks olema 2 nädalat juba ettevalmistatud aga esimesel nädalal hüppas teisipäeval ligi haigus, mis niitis jalust ja tervise sain korda alles pühapäevaks. Seega esimene nädal jäi väga trenni vaeseks.
Nädal 2 aga sai läbitud enam-vähem plaani kohaselt.
Enam-vähem sel põhjusel, et nädalavahetuseks mõeldud suusavõistlust (Sparta suusapidu) lühendati ühe päeva võrra (reedel jäid võistlused ära) ja kuna laupäeval olid juba muud plaanid tehtud varem, siis ei saanud ka laupäeval nautida ilusat suusailma - peale lühikese paaristõuke sprindi.
Tähelepanelik lugeja saab kindlasti aru, et 1 000 km-i on ikka veel saavutamata ja pigem on juba tunne, et nii ta ka jääb. Puudu on napid 19 km-i aga hetkel tundub see olema suhteliselt plaani väliselt enese suuskadele sundimine ja kahtlen, et viitsin seda teha.
Aga plaan näeb hetkel ette jooksmist ja loodetavasti saab peatselt ka rattaga sõita. Noh muidugi saaks juba ka praegu minna aga miinuskraadidega hakkab rattaga sõites kiiresti vägagi jahe, eelkõige varvastel.
Igatahes ratta lasin Veloplus's üle vaadata, eile panin uue sadula ja pedaalid ka külge. Nüüd kerge kibelus juba sõitma minna :)
Eelmisel nädalal sai kokku joostud natukene peale 117 km-i, millest enamus olid umbes 8 km-sed sutsakad (tööle ja koju). Pühapäeval sai tehtud tsipa pikem sutsakas aga selle eest lõikudega 4 x 2 minutit anaeroobses tsoonis. Minek oli üllatavalt mõnus ja kerge.
Nädal 3 toob lisaks ka mõned jõusaali külastused, muus osas jätkan aga jooksmisega ja nädala lõppu peaks mingi pikema või intensiivsema trenni ka sättima.
kolmapäev, 27. veebruar 2013
Elu pärast TM-i :)
Nagu eelnevalt korduvalt mainitud, siis kuigi väljas paks lumi veel maas siis enam nagu suusatama ei kipu - eesmärki pole ja niisama ei viitsi väga kulgeda. Või noh ainus eesmärk on 1000 km-i täis saada aga see tuleb lihtsalt.
Selle eesmärgi saavutamiseks tegin laupäeval kerge suusaringi - 1,5 tundi. Umbes pool vajalikust / puudu olevast distantsist tegin ära. 25,xx km-i tuleb veel sõita. Vaatan kuidas tervis lubab ja palju aega on aga sel nädalal võiks selle nalja ära teha. Pärast seda saab suuskadele nö suvise määrde peale panna ja jätta nad ootama uut lumerikast talve :)
Tervis üldiselt ongi praegu põhiline mure.
Tundub, et enne TM-i saadud haigus pole siiani korralikult üle läinudki. Küll taandus mingi hetk vähe ja TM-il sai enam-vähem tervena käidud (enne starti sai lõõrid korralikult lahti köhitud) aga nüüd on tõbi jälle küljes.
Õnneks tänaseks ninast tatti suurtes kogustes ei voola enam aga selle eest on nüüd köha kummitamas.
Kui see haigus ülevalt alla liigub, siis ma lausa kardan, mida edasi saama hakkab :)
Aga egas siis halba pole ilma heata.
Nii ehk naa oli eelmine ja see nädal mõeldud kergemalt võtmisele - selline 4 tunnine treeningnädal. Tänu tervise jupsimisele on lihtsam sellest plaanist kinni pidada :). Võimalik, et järgmine nädal tuleb ka kergem aga eks näis.
Tulevikku vaadates, siis loodetavasti lumi sulab kohe nii palju ära, et saab kindel pinnas jalge all joosta ja rattaga sõita. Soojale maale minekut sel aastal minu poolt ei toimu seega tuleb üritada Eestis sõita nii palju kui saab.
Selle eesmärgi saavutamiseks tegin laupäeval kerge suusaringi - 1,5 tundi. Umbes pool vajalikust / puudu olevast distantsist tegin ära. 25,xx km-i tuleb veel sõita. Vaatan kuidas tervis lubab ja palju aega on aga sel nädalal võiks selle nalja ära teha. Pärast seda saab suuskadele nö suvise määrde peale panna ja jätta nad ootama uut lumerikast talve :)
Tervis üldiselt ongi praegu põhiline mure.
Tundub, et enne TM-i saadud haigus pole siiani korralikult üle läinudki. Küll taandus mingi hetk vähe ja TM-il sai enam-vähem tervena käidud (enne starti sai lõõrid korralikult lahti köhitud) aga nüüd on tõbi jälle küljes.
Õnneks tänaseks ninast tatti suurtes kogustes ei voola enam aga selle eest on nüüd köha kummitamas.
Kui see haigus ülevalt alla liigub, siis ma lausa kardan, mida edasi saama hakkab :)
Aga egas siis halba pole ilma heata.
Nii ehk naa oli eelmine ja see nädal mõeldud kergemalt võtmisele - selline 4 tunnine treeningnädal. Tänu tervise jupsimisele on lihtsam sellest plaanist kinni pidada :). Võimalik, et järgmine nädal tuleb ka kergem aga eks näis.
Tulevikku vaadates, siis loodetavasti lumi sulab kohe nii palju ära, et saab kindel pinnas jalge all joosta ja rattaga sõita. Soojale maale minekut sel aastal minu poolt ei toimu seega tuleb üritada Eestis sõita nii palju kui saab.
esmaspäev, 18. veebruar 2013
Numbrite maailm
On kuidagi tavaks muutunud, et pärast nö peamist eesmärki võtan järgneva päeva vabaks. Kuna peamised eesmärgid on Tartu Neliküritusega seotud ja need pühapäeviti, siis ongi juhtunud nii, et esmaspäeviti tööle ei lähe ja lihtsalt olesklen.
Tuleb tunnistada, et egas poleks probleemi enda tööle vedamisega aga selline puhke päev on igati kasulik nii kehale kui ka vaimule.
Eilse Tartu Maratoniga sai aga astutud alles esimene samm hooaja eesmärgi suunas ja sellega seonduvalt tekkis kohe küsimusi, kuidas eilne tulemus kajastub suuremas plaanis.
Alati oleks ju tore olla tsipa veel parem - saada parem koht, parem aeg jne.
Kuna nelikürituse kavast on alles esimene võistlus läbi, siis hetke seisuga pole olukord kiita :) - tervelt 5972 konkurenti ja ma nende seas alles 1580's :).
Samas eks tõsi on see, et pärast Tartu Rattarallit alles koordub välja see hulk, kes reaalselt nelikürituselt ka osa võtavad - jooksmine küll vähendab ridu aga mitte nii palju. Ehk siis järgnevad arutelud ja võrdlused on oletuslikud ja ei edasta tõeseimat pilti.
Esiteks siis see, et eelmisel aastal lõpetasin nelikürituse 234'l kohal. Pärast suusamaratoni olin isikute hulgas kes lõpuks nelikürituse läbi tegid 227's.
Sel aastal pole veel neliküritus läbi, seega ei oska ennustada lõpp kohta aga loodan, et see on kahekohaline number :). Küll aga tuvastasin, et need isikud, kes aasta tagasi läbisid nelikürituse, neist enamus olid stardis ja finishis ka eile ning nende osas, kes aja kirja said olin / olen hetke seisuga 191'ne.
See koht väljendab siis tabeli seadmisel aluseks võetavat koefitsienti. Ehk siis kui oletada, et uusi nelikürituse osalejaid sel aastal ei tule, siis pärast suusatamist on seis 36 kohta parem.
Oluline siinjuures oleks vast mainida ka seda, et vaatluse all olnud 424 isikut, kõik parandasid oma koefitsienti võrreldes eelmise aastaga. Kuna ajad kõigil ei paranenud, siis loogiline seletus siin on fakt, et keeruka valemi üks osa on kogu võistlejate arv / hulk.
Tulles tagasi arvutuste juurde, siis eks neliküritustel ole neid isikuid ju küll, kes teevad üht/kaht ala hästi. Seega otsustasin võtta enda eest hetke seisuga välja need isikud, kes eelmisel aastal olid lõpuks minust ees aga suusas kas siis võitsid või kaotasid mulle.
Pärast seda arvutuskäiku selgus, et mu positsioon seda loogikat kasutades on hetkel 170'nes.
Ehk siis seis pole lootusetu aga pole ka veel väga kena. Samas lohutab mind teadmine, et eelmise aasta Rattaralli läks täiesti untsu ja lootus on, et seda korda suudan ennast realiseerida ja korraliku tulemuse sealt ära võtta. Loodetavasti ei tule suures koguses uusi ässasid peale ja õnnestub teha korralik jooks ja ratas kevadel, et vajalik koht 100 hulgas juba sisse võtta ja seega sügisele saaks kergemalt vastu astuda.
Et postitus pikem oleks, siis teise arvutuse tegin veel.
Nimelt võrdlesin selle ja eelmise aasta maratoni vahepunktide aegu ja sain teada, et keskmiselt sõitsin sel aastal 4 minutit iga punkti kiiremini kui aasta eest. Samas tuli numbrite maailma kaudu välja ka fakt, et eelmisel aastal sõitsin Ande TP'lt Kuutse TP'ni minuti jagu kiiremini kui sel aastal.
Pean tunnistama, et see arvutuskäik üllatas mind. Ma küll kohmitsesin Ande TP's sedakorda - otsisin juua, kuna pudelis oli jook külmunud, siis kergendasin ennast vähe aga ikkagi on mõistetamatu kuidas seda kaotust nüüd nõnna palju tuli.
Samas alates Peebu TP'st võtsin kahel järgmisel 5 minutit aega tagasi ja viimasest TP'st (Hellenurmest alates) finišini lausa pea 9 minutit. Seega tundub, et lõpus ikka jõudu oli, kuid seda korda raja keskmine osa vedas alt.
Küll aga vaatasin üldist arengut võrdluses võitja aeg ja enda aeg.
Kui eelmisel aastal osalesin Viru Maratonil, Alutaguse maratonil ja Tartu Maratonil ning kaotus võitjale, protsentides, oli vastavalt 83, 79 ja 68%, siis seda korda on numbrid olnud 53, 51 ja 49%.
Enne Tartut korra isegi arvutasin, et mis aega peaks sõitma, et kaotus jääks 50% raamesse ja nagu näha sain sellega hakkama.
Edasiminek aastaga on täitsa korralik olnud, kuigi numbrite keeles Alutaguse tulemus võrreldes Tartu tulemusega on sel aastal edasiminek väiksem olnud, siis aasta tagasi Alutagusele läksin selgelt liialt väsinuna peale ja sealt polnd erilist tulemit lootagi. Virumaratonil tuleb kindlasti tõdeda ka asjaolu, et eelmisel aastal sai ise mingi madalflooriga suusk sinna tehtud. Sel aastal lasin suuad teha aga mis seal all oli, ei tea :)
Ehk siis numbrid näitavad arengut, samas võrreldes teiste sõitudega on TM-i areng olnud kõikse tagasihoidlikum aga siin on objektiivsed põhjused, miks teiste sõitude numbrid nii palju paremad on olnud.
Sellega hetkel kõik :)
Tuleb tunnistada, et egas poleks probleemi enda tööle vedamisega aga selline puhke päev on igati kasulik nii kehale kui ka vaimule.
Eilse Tartu Maratoniga sai aga astutud alles esimene samm hooaja eesmärgi suunas ja sellega seonduvalt tekkis kohe küsimusi, kuidas eilne tulemus kajastub suuremas plaanis.
Alati oleks ju tore olla tsipa veel parem - saada parem koht, parem aeg jne.
Kuna nelikürituse kavast on alles esimene võistlus läbi, siis hetke seisuga pole olukord kiita :) - tervelt 5972 konkurenti ja ma nende seas alles 1580's :).
Samas eks tõsi on see, et pärast Tartu Rattarallit alles koordub välja see hulk, kes reaalselt nelikürituselt ka osa võtavad - jooksmine küll vähendab ridu aga mitte nii palju. Ehk siis järgnevad arutelud ja võrdlused on oletuslikud ja ei edasta tõeseimat pilti.
Esiteks siis see, et eelmisel aastal lõpetasin nelikürituse 234'l kohal. Pärast suusamaratoni olin isikute hulgas kes lõpuks nelikürituse läbi tegid 227's.
Sel aastal pole veel neliküritus läbi, seega ei oska ennustada lõpp kohta aga loodan, et see on kahekohaline number :). Küll aga tuvastasin, et need isikud, kes aasta tagasi läbisid nelikürituse, neist enamus olid stardis ja finishis ka eile ning nende osas, kes aja kirja said olin / olen hetke seisuga 191'ne.
See koht väljendab siis tabeli seadmisel aluseks võetavat koefitsienti. Ehk siis kui oletada, et uusi nelikürituse osalejaid sel aastal ei tule, siis pärast suusatamist on seis 36 kohta parem.
Oluline siinjuures oleks vast mainida ka seda, et vaatluse all olnud 424 isikut, kõik parandasid oma koefitsienti võrreldes eelmise aastaga. Kuna ajad kõigil ei paranenud, siis loogiline seletus siin on fakt, et keeruka valemi üks osa on kogu võistlejate arv / hulk.
Tulles tagasi arvutuste juurde, siis eks neliküritustel ole neid isikuid ju küll, kes teevad üht/kaht ala hästi. Seega otsustasin võtta enda eest hetke seisuga välja need isikud, kes eelmisel aastal olid lõpuks minust ees aga suusas kas siis võitsid või kaotasid mulle.
Pärast seda arvutuskäiku selgus, et mu positsioon seda loogikat kasutades on hetkel 170'nes.
Ehk siis seis pole lootusetu aga pole ka veel väga kena. Samas lohutab mind teadmine, et eelmise aasta Rattaralli läks täiesti untsu ja lootus on, et seda korda suudan ennast realiseerida ja korraliku tulemuse sealt ära võtta. Loodetavasti ei tule suures koguses uusi ässasid peale ja õnnestub teha korralik jooks ja ratas kevadel, et vajalik koht 100 hulgas juba sisse võtta ja seega sügisele saaks kergemalt vastu astuda.
Et postitus pikem oleks, siis teise arvutuse tegin veel.
Nimelt võrdlesin selle ja eelmise aasta maratoni vahepunktide aegu ja sain teada, et keskmiselt sõitsin sel aastal 4 minutit iga punkti kiiremini kui aasta eest. Samas tuli numbrite maailma kaudu välja ka fakt, et eelmisel aastal sõitsin Ande TP'lt Kuutse TP'ni minuti jagu kiiremini kui sel aastal.
Pean tunnistama, et see arvutuskäik üllatas mind. Ma küll kohmitsesin Ande TP's sedakorda - otsisin juua, kuna pudelis oli jook külmunud, siis kergendasin ennast vähe aga ikkagi on mõistetamatu kuidas seda kaotust nüüd nõnna palju tuli.
Samas alates Peebu TP'st võtsin kahel järgmisel 5 minutit aega tagasi ja viimasest TP'st (Hellenurmest alates) finišini lausa pea 9 minutit. Seega tundub, et lõpus ikka jõudu oli, kuid seda korda raja keskmine osa vedas alt.
Küll aga vaatasin üldist arengut võrdluses võitja aeg ja enda aeg.
Kui eelmisel aastal osalesin Viru Maratonil, Alutaguse maratonil ja Tartu Maratonil ning kaotus võitjale, protsentides, oli vastavalt 83, 79 ja 68%, siis seda korda on numbrid olnud 53, 51 ja 49%.
Enne Tartut korra isegi arvutasin, et mis aega peaks sõitma, et kaotus jääks 50% raamesse ja nagu näha sain sellega hakkama.
Edasiminek aastaga on täitsa korralik olnud, kuigi numbrite keeles Alutaguse tulemus võrreldes Tartu tulemusega on sel aastal edasiminek väiksem olnud, siis aasta tagasi Alutagusele läksin selgelt liialt väsinuna peale ja sealt polnd erilist tulemit lootagi. Virumaratonil tuleb kindlasti tõdeda ka asjaolu, et eelmisel aastal sai ise mingi madalflooriga suusk sinna tehtud. Sel aastal lasin suuad teha aga mis seal all oli, ei tea :)
Ehk siis numbrid näitavad arengut, samas võrreldes teiste sõitudega on TM-i areng olnud kõikse tagasihoidlikum aga siin on objektiivsed põhjused, miks teiste sõitude numbrid nii palju paremad on olnud.
Sellega hetkel kõik :)
Tartu maraton 2013
Tehtud ta on ja jälle isiklik rekord.
Hakkab juba harjumuseks saama, et kui keskenduda alale ja seada eesmärk, siis tuleb ka rekord. Ehk siis jätkuvalt on veel varu minu võimetes. Hea teada.
Seda korda siis tulemuseks 4:06:41, kohaks 1580 ehk siis võrreldes stardikohaga 228 kohta tõusu. Eelmine aasta oli ajaks 4:35:04 ja kohaks 1804. Kusjuures aasta tagasi oleks sama ajaga 1000 hulka mahtunud. Nii palju olid olud teised ja ka keskmine tase kõrgem / parem.
Järjest keerulisemaks läheb kõrget kohta saada :)
Aga sõit ise oli nii ja naa.
Tulemusega jään rahule, samas järjekordselt oli alguses selline kergelt jõuetu tunne. Lükkasid ja lükkasid aga teravust polnud. Raiusin aga julmalt edasi ja lõpuks tekkis ka teravus. Pärast Palut tundsin, et nüüd võib sõitma hakata. Kui võistlus läbi sai olin isegi kurb - just nüüd tuli power sisse :).
Peab mõtlema, kas viga on treeningmetoodikas või toitumises aga midagi igatahes on, mistõttu pole seda teravust.
Et sõit väga igav ei oleks, siis suutsin 60 meetrit enne lõppu sellili käia :)
Tulin viimasest kurvist ja tundsin, et vot powerit on ja kindel plaan oli vähemalt 3 või mõned kaasvõistlejad nö kotti panna. Algus oli palju lubav - tõuked tulid kenasti, liikumine kiire aga siis äkki läks suusk alt ja pikali ma olin :).
Eks distants oli oma töö teinud ja kindlasti ka hasart - ei kontrollinud enam jalgade positsiooni ja keha asendit ja nii ta läks. Muidugi tähendas see seda, et paarist juba möödunust jäin seljataha ja lisaks üks-kaks võistlejat läks veel mööda.
Aga egas siis midagi. Ikka juhtub.
Kui algselt oli pärast TM-i plaan suusahooaeg lõpetada, siis nüüd on tunne, et peaks paar korda veel sõitmas käima. Saab 1000 km-i täis - ilus number :)
Aga vast need paar korda jäävad mõnele nädalavahetusele. Nüüd tuleb nädal kergelt võtta ja siis hakata vaikselt jooksma ning kui kunagi peaks lumi ära sulama siis ka rattaga sõitma.
Hakkab juba harjumuseks saama, et kui keskenduda alale ja seada eesmärk, siis tuleb ka rekord. Ehk siis jätkuvalt on veel varu minu võimetes. Hea teada.
Seda korda siis tulemuseks 4:06:41, kohaks 1580 ehk siis võrreldes stardikohaga 228 kohta tõusu. Eelmine aasta oli ajaks 4:35:04 ja kohaks 1804. Kusjuures aasta tagasi oleks sama ajaga 1000 hulka mahtunud. Nii palju olid olud teised ja ka keskmine tase kõrgem / parem.
Järjest keerulisemaks läheb kõrget kohta saada :)
Aga sõit ise oli nii ja naa.
Tulemusega jään rahule, samas järjekordselt oli alguses selline kergelt jõuetu tunne. Lükkasid ja lükkasid aga teravust polnud. Raiusin aga julmalt edasi ja lõpuks tekkis ka teravus. Pärast Palut tundsin, et nüüd võib sõitma hakata. Kui võistlus läbi sai olin isegi kurb - just nüüd tuli power sisse :).
Peab mõtlema, kas viga on treeningmetoodikas või toitumises aga midagi igatahes on, mistõttu pole seda teravust.
Et sõit väga igav ei oleks, siis suutsin 60 meetrit enne lõppu sellili käia :)
Tulin viimasest kurvist ja tundsin, et vot powerit on ja kindel plaan oli vähemalt 3 või mõned kaasvõistlejad nö kotti panna. Algus oli palju lubav - tõuked tulid kenasti, liikumine kiire aga siis äkki läks suusk alt ja pikali ma olin :).
Eks distants oli oma töö teinud ja kindlasti ka hasart - ei kontrollinud enam jalgade positsiooni ja keha asendit ja nii ta läks. Muidugi tähendas see seda, et paarist juba möödunust jäin seljataha ja lisaks üks-kaks võistlejat läks veel mööda.
Aga egas siis midagi. Ikka juhtub.
Kui algselt oli pärast TM-i plaan suusahooaeg lõpetada, siis nüüd on tunne, et peaks paar korda veel sõitmas käima. Saab 1000 km-i täis - ilus number :)
Aga vast need paar korda jäävad mõnele nädalavahetusele. Nüüd tuleb nädal kergelt võtta ja siis hakata vaikselt jooksma ning kui kunagi peaks lumi ära sulama siis ka rattaga sõitma.
pühapäev, 10. veebruar 2013
Alutaguse maraton
Nädal enne Tartu Maratoni toimuv Alutaguse maraton on väga heaks kontrollvõistluseks olnud juba vähemalt 3 aastat, võibolla neligi. Igatahes järjekordselt olin stardis.
Eelinfo rääkis, et rada on tsipa pikemaks tehtud - varem olla välja reklaamitud 40 km-i asemel olnud pikkus umbes 38 km-i. Seda korda pidavat olema rada 41 või isegi 42 km-i. Egas see paar kilomeetrit midagi muuda, lihtsalt mõte oli - äkki õnnestub 2 ja poole tunniga distants läbida. Kuuldes, et distants natukene pikenenud tähendas see, et tuleb rohkem pingutada.
Kuna eelmisel nädalal sattus haigus mind kummitama ja isegi korra olin kahtleval seisukohal, kas üldse minna võistlema, siis kindel oli, et sõidan mõnuga ja vaikselt soovitud 2:30 unustasin juba ära.
Samas ei osanud ma enne starti oodata sellist sõitu :).
Nimelt ei pidanud suusad absoluutselt. Pärast sõitu oli muidugi tore kuulda arvamusi, et karestatud suusk oli kindla peale minek jne aga no egas väga ei viitsinud ju enne sõitu selle peale mõelda kah :).
Igatahes kui pärast starti tuli esimene tõusunukike ja seal jalad lips-laps alla ringi käisid, siis oli selge - 40 km-i paaristõukeid ootab mind ees :).
Paar aastat tagasi üks sõber ütles, et noh Alutaguse maraton on ju paaristõuke maraton. Naersin ta viisakalt välja ja egas ma enne starti eile ka arvanud sedasi aga nüüd võib öelda, et saab paaristõukega sõita küll. Kerge ta ei ole ja kuna mul puudub suur "puude lõhkumise kogemus*", siis eks õlad ja käed väsisid lõpuks päris korralikult.
Oma moodi kulutas kindlasti ka see, et teiste taga sõites sattusin tihti olukorda, kus tõusul oleksin oluliselt kiiremini üles läinud aga ees sõitja liikus aeglasemalt ja seega tuli ka endal vaiksemalt liikuda - ei saanud inertsi ära kasutada ja tuli jõuga pingutada.
Kindlasti oli see sõit kasulik, et paaristõuke tehnikat parendada :), oleks veel keegi kõrval mölisenud, oleks kindlasti veel parem olnud. Igatahes kui hakkas raskemaks minema, siis hakkasid otsima, kuidas ikka rohkem kehaga lükata, mitte lihtsalt kätega jne-jne.
Omapärane kogemus, mida väga uuesti kogeda ei sooviks - klassikat on ikka pidava suusaga oluliselt mõnusam sõita :)
Üks küsimus tõusatus ka - kas äkki peaks uued suusakepid ostma?
Panin tähele, kuidas kepid tihti korralikult paindesse läksid ja arvata on, et sinna läks jõudu kaduma. Oskaks nüüd hinnata, kas 100 - 150 eurot uutele keppidele annab mingit kasu või mitte? Natukene olen nagu kahtleval seisukohal, et kas kogu see teema liiga peas kinni ole. Nii palju mul ka jõudu ju taga ei ole, et pidevalt kepid paindes oleksid. Pealegi 1-2 sekundit kilomeetri kohta kaotada ei oleks mu taseme juures oluline - kas sõita TM kaks ja pool minutit kiiremini või aeglasemalt ei kaalu seda kulu mu arvates üles.
Aga vot äkki on tulu hoopis suurem - kergem kepp, tähendab, et saab kas alguses kiiremini sõita või on ka lõpus veel piisavalt jõudu ja tulu võib olla mitmetes minutites mõõdetav 63 km-i peale.
Keeruline, natukene :)
Alutaguse tulemus - 2:58:39
Ma rahul.
* Viide mõneaja tagusele Priit Pulleritsu blogi sissekandele
Eelinfo rääkis, et rada on tsipa pikemaks tehtud - varem olla välja reklaamitud 40 km-i asemel olnud pikkus umbes 38 km-i. Seda korda pidavat olema rada 41 või isegi 42 km-i. Egas see paar kilomeetrit midagi muuda, lihtsalt mõte oli - äkki õnnestub 2 ja poole tunniga distants läbida. Kuuldes, et distants natukene pikenenud tähendas see, et tuleb rohkem pingutada.
Kuna eelmisel nädalal sattus haigus mind kummitama ja isegi korra olin kahtleval seisukohal, kas üldse minna võistlema, siis kindel oli, et sõidan mõnuga ja vaikselt soovitud 2:30 unustasin juba ära.
Samas ei osanud ma enne starti oodata sellist sõitu :).
Nimelt ei pidanud suusad absoluutselt. Pärast sõitu oli muidugi tore kuulda arvamusi, et karestatud suusk oli kindla peale minek jne aga no egas väga ei viitsinud ju enne sõitu selle peale mõelda kah :).
Igatahes kui pärast starti tuli esimene tõusunukike ja seal jalad lips-laps alla ringi käisid, siis oli selge - 40 km-i paaristõukeid ootab mind ees :).
Paar aastat tagasi üks sõber ütles, et noh Alutaguse maraton on ju paaristõuke maraton. Naersin ta viisakalt välja ja egas ma enne starti eile ka arvanud sedasi aga nüüd võib öelda, et saab paaristõukega sõita küll. Kerge ta ei ole ja kuna mul puudub suur "puude lõhkumise kogemus*", siis eks õlad ja käed väsisid lõpuks päris korralikult.
Oma moodi kulutas kindlasti ka see, et teiste taga sõites sattusin tihti olukorda, kus tõusul oleksin oluliselt kiiremini üles läinud aga ees sõitja liikus aeglasemalt ja seega tuli ka endal vaiksemalt liikuda - ei saanud inertsi ära kasutada ja tuli jõuga pingutada.
Kindlasti oli see sõit kasulik, et paaristõuke tehnikat parendada :), oleks veel keegi kõrval mölisenud, oleks kindlasti veel parem olnud. Igatahes kui hakkas raskemaks minema, siis hakkasid otsima, kuidas ikka rohkem kehaga lükata, mitte lihtsalt kätega jne-jne.
Omapärane kogemus, mida väga uuesti kogeda ei sooviks - klassikat on ikka pidava suusaga oluliselt mõnusam sõita :)
Üks küsimus tõusatus ka - kas äkki peaks uued suusakepid ostma?
Panin tähele, kuidas kepid tihti korralikult paindesse läksid ja arvata on, et sinna läks jõudu kaduma. Oskaks nüüd hinnata, kas 100 - 150 eurot uutele keppidele annab mingit kasu või mitte? Natukene olen nagu kahtleval seisukohal, et kas kogu see teema liiga peas kinni ole. Nii palju mul ka jõudu ju taga ei ole, et pidevalt kepid paindes oleksid. Pealegi 1-2 sekundit kilomeetri kohta kaotada ei oleks mu taseme juures oluline - kas sõita TM kaks ja pool minutit kiiremini või aeglasemalt ei kaalu seda kulu mu arvates üles.
Aga vot äkki on tulu hoopis suurem - kergem kepp, tähendab, et saab kas alguses kiiremini sõita või on ka lõpus veel piisavalt jõudu ja tulu võib olla mitmetes minutites mõõdetav 63 km-i peale.
Keeruline, natukene :)
Alutaguse tulemus - 2:58:39
Ma rahul.
* Viide mõneaja tagusele Priit Pulleritsu blogi sissekandele
esmaspäev, 4. veebruar 2013
Käes
Ei midagi muud kui haigus / haige olek.
Päris paljudest blogidest on saanud lugeda, kuidas haigus isikuid kiusab ja kuni eelmise nädala lõpuni õnneks vaid lugesin. Nüüd siis ka ise põen.
Nädalavahetuseks mõeldud 5 tunnist trennist sai tehtud 40 minutit - pühapäeval panin suusad alla kuna olemisel polnd vigagi ja mõtlesin, et kontrollin. Pulss läks lakke, jõuga oli nii nagu oli ja tulemuseks see, et 10 km-i sõitsin ära, siis loobusin - ei näinud põhjust rohkem organismi koormata ja riskida.
Igatahes tänaseks planeeritud treeningu jätsin ära. Homme peaks palli mängima, eks näis kuidas tervis on.
Laupäeval on plaan ikka Alutagusele minna aga sõltuvalt tervisest ja jõuvarude olemasolust selgub, kas võtan asja ette kõvasti pingutades või mitte.
Aga nagu öeldakse, et pole head ilma halvata ja vastupidi, siis kuigi see väike tõbi rikub plaane ja eks tal kindlasti ole ka hävitav efekt eelnevatele treeningutele on ta hea, et tempo maha võtta ja seega vältida võimalikku üle panekut :)
Aga jah, just nüüd kui kiirendused ja kiiremad liigutused olid mõeldud / planeeritud tuleb hoopis kodus istuda.
Päris paljudest blogidest on saanud lugeda, kuidas haigus isikuid kiusab ja kuni eelmise nädala lõpuni õnneks vaid lugesin. Nüüd siis ka ise põen.
Nädalavahetuseks mõeldud 5 tunnist trennist sai tehtud 40 minutit - pühapäeval panin suusad alla kuna olemisel polnd vigagi ja mõtlesin, et kontrollin. Pulss läks lakke, jõuga oli nii nagu oli ja tulemuseks see, et 10 km-i sõitsin ära, siis loobusin - ei näinud põhjust rohkem organismi koormata ja riskida.
Igatahes tänaseks planeeritud treeningu jätsin ära. Homme peaks palli mängima, eks näis kuidas tervis on.
Laupäeval on plaan ikka Alutagusele minna aga sõltuvalt tervisest ja jõuvarude olemasolust selgub, kas võtan asja ette kõvasti pingutades või mitte.
Aga nagu öeldakse, et pole head ilma halvata ja vastupidi, siis kuigi see väike tõbi rikub plaane ja eks tal kindlasti ole ka hävitav efekt eelnevatele treeningutele on ta hea, et tempo maha võtta ja seega vältida võimalikku üle panekut :)
Aga jah, just nüüd kui kiirendused ja kiiremad liigutused olid mõeldud / planeeritud tuleb hoopis kodus istuda.
kolmapäev, 30. jaanuar 2013
Suusatamine
Pole mõnda aega midagi kirjutanud aga noh pole nagu ka millestki teatada.
Käin aga vaikselt trennis, suusatan ja ootan tulevasi võistlusi. Vahest üks asi küll - Tamsalu-Neeruti maraton jääb sõitmata. Üheks põhjuseks transpordi puudus (Pärnust oleks vaja kohale saada) aga teiseks ka teadmine, et lumeolud pole kiita ja kuna tegemist oleks mu jaoks ikkagi meelelahutusega, mitte võistlusega, siis ei ole seda hasarti, et sinna kohale minna.
Plaan on selle asemel hoopis pühapäeval Jõulumäele minna, sõita nii tervise rada kui ka võistlusradu - koormust peaks jaguma ja vaheldus kah Pirita rajale.
Praegu ongi sellised plaanid, et eelmisel nädalal sai nädalalõpus tehtud kaks 3 tunnist suusa otsa, sel nädalal 2 ja 3 tunnine ots kavas ja siis edasi juba lühemad jupid, kiirendused sisse ja puhkus ning ootus. Alutagusel on kavas kontrollida, kuda minek on ja siis ongi juba Tartu Maraton käes.
Eelmisel aastal mäletan, et Alutagusel oli olek halb. Jõudu polnud ja üks paras kangutamine. Hiljem analüüsides selgus tõde - polnud tolleks võistluseks korralikult välja puhanud. Kes teab aga eks mingit mõju avaldas see ka Tartu Maratoni tulemusele, sest viimane 20 km-i kui oleks pidanud uhama polnd minust enam uhajat. Päris paljud läksid mööda ja suhteliselt raske oli too lõpp.
Kuna sel aastal on päris head lumeolud olnud siis tekkis mingi hetk huvi, kui palju ma olen suusatanud võrreldes eelmiste aastatega. Korraks käis peast läbi isegi mõte, kas äkki sama palju kui kõigil eelmistel aastatel kokku. Otsisin siis aga info välja:
2009/2010 - 540 km
2010/2011 - 921 km
2011/2012 - 392 km
2012/2013 - 773 km (tänase seisuga)
Esimeses suusad ja esimest korda suuskadel üle, kes teab, mis aja oli 2008 lõpp / 2009 algus. Igatahes siis sai mõned korrad käidud ja neid kordi pigem ei tahaks enam meenutada.
Üllatav, mu enda jaoks, oli 2010/2011 kilomeetrid. Samas tuleb tõdeda, et tol aastal olid head lumeolud (nagu ka sel aastal) ja suusad sai jalga pandud juba detsembri alguses ja ära võetud suhteliselt Märtsi lõpus. Väga pikk hooaeg oli.
2011/2012 olid halvad suusaolud ja esimesed suusa meetrid õnnestus teha vist alles väga 2011 aasta lõpus. Igatahes pärast Tartu maratoni panin suusad voodi alla tagasi.
Sel hooajal sai alustatud suusatamisega siis detsembri keskpaigast ja arvatavasti ootab suuski ees sama saatus, mis aasta tagasi - pärast Tartu maratoni lähevad nad voodi alla. Ära iial ütle iial aga hetkel sellised mõtted.
Selleks korraks kõik :)
Käin aga vaikselt trennis, suusatan ja ootan tulevasi võistlusi. Vahest üks asi küll - Tamsalu-Neeruti maraton jääb sõitmata. Üheks põhjuseks transpordi puudus (Pärnust oleks vaja kohale saada) aga teiseks ka teadmine, et lumeolud pole kiita ja kuna tegemist oleks mu jaoks ikkagi meelelahutusega, mitte võistlusega, siis ei ole seda hasarti, et sinna kohale minna.
Plaan on selle asemel hoopis pühapäeval Jõulumäele minna, sõita nii tervise rada kui ka võistlusradu - koormust peaks jaguma ja vaheldus kah Pirita rajale.
Praegu ongi sellised plaanid, et eelmisel nädalal sai nädalalõpus tehtud kaks 3 tunnist suusa otsa, sel nädalal 2 ja 3 tunnine ots kavas ja siis edasi juba lühemad jupid, kiirendused sisse ja puhkus ning ootus. Alutagusel on kavas kontrollida, kuda minek on ja siis ongi juba Tartu Maraton käes.
Eelmisel aastal mäletan, et Alutagusel oli olek halb. Jõudu polnud ja üks paras kangutamine. Hiljem analüüsides selgus tõde - polnud tolleks võistluseks korralikult välja puhanud. Kes teab aga eks mingit mõju avaldas see ka Tartu Maratoni tulemusele, sest viimane 20 km-i kui oleks pidanud uhama polnd minust enam uhajat. Päris paljud läksid mööda ja suhteliselt raske oli too lõpp.
Kuna sel aastal on päris head lumeolud olnud siis tekkis mingi hetk huvi, kui palju ma olen suusatanud võrreldes eelmiste aastatega. Korraks käis peast läbi isegi mõte, kas äkki sama palju kui kõigil eelmistel aastatel kokku. Otsisin siis aga info välja:
2009/2010 - 540 km
2010/2011 - 921 km
2011/2012 - 392 km
2012/2013 - 773 km (tänase seisuga)
Esimeses suusad ja esimest korda suuskadel üle, kes teab, mis aja oli 2008 lõpp / 2009 algus. Igatahes siis sai mõned korrad käidud ja neid kordi pigem ei tahaks enam meenutada.
Üllatav, mu enda jaoks, oli 2010/2011 kilomeetrid. Samas tuleb tõdeda, et tol aastal olid head lumeolud (nagu ka sel aastal) ja suusad sai jalga pandud juba detsembri alguses ja ära võetud suhteliselt Märtsi lõpus. Väga pikk hooaeg oli.
2011/2012 olid halvad suusaolud ja esimesed suusa meetrid õnnestus teha vist alles väga 2011 aasta lõpus. Igatahes pärast Tartu maratoni panin suusad voodi alla tagasi.
Sel hooajal sai alustatud suusatamisega siis detsembri keskpaigast ja arvatavasti ootab suuski ees sama saatus, mis aasta tagasi - pärast Tartu maratoni lähevad nad voodi alla. Ära iial ütle iial aga hetkel sellised mõtted.
Selleks korraks kõik :)
laupäev, 19. jaanuar 2013
Viru maraton
Sõit tehtud ja jäin väga rahule.
Sõitsin 30 minutit kiiremini kui aasta eest. Kui plaan oli sõita 3 tunniga, siisläks 2:51:27, eelmine aasta siis 3:22:xx
Kohaks andis see 455
Kusjuures umbes 15 km-i enne lõppu kui üks härra luges kohti, siis luges mulle mingi 487 või midagi sarnast, seega päris korralik lõpp võrreldes teistega.
Distantsi lõpus olevad mäed ei tundunud seda korda nii rasked kui eelmisel aastal. Nii mõnegi mäe oleksin kiiremini sõitnud aga teised olid ees, ei tahtnud mööda rabeleda - või noh nii palju jõudu ka polnud enam, et neist mööda rabeleda.
Laskumistel muidugi olen s*tt, seal mõnigi tuli jälle mööda. Aa noh enda peamine eesmärk oli püsti jääda ja mitte kukkuda. Üks asi, et kaotad kiiruse ja mõned lähevad mööda aga olulisem on see, et kukkumine lööb rütmi sassi ja seda juba nii kähku ei taasta.
Korra sain muidugi jala ka maha aga seda küllaltki alguses - nägin, et ees oli maas kellegi katki läinud suusakepp, mu ees olnud sõitja kas ei näinud seda või mis tal seal peas toimus, igatahes pani pränts pikali ja mul polnd midagi muud teha kui talle otsa sõita.
Suusk oli päris hea lippega - vähemalt seal possal kus ma sõitsin tundsin, et laskumistel sai teistest vähe paremini libisetud ja laugetel polnd mingit probleemi eelnevatele järgi jõuda.
Ongi kõik :)
Sõitsin 30 minutit kiiremini kui aasta eest. Kui plaan oli sõita 3 tunniga, siisläks 2:51:27, eelmine aasta siis 3:22:xx
Kohaks andis see 455
Kusjuures umbes 15 km-i enne lõppu kui üks härra luges kohti, siis luges mulle mingi 487 või midagi sarnast, seega päris korralik lõpp võrreldes teistega.
Distantsi lõpus olevad mäed ei tundunud seda korda nii rasked kui eelmisel aastal. Nii mõnegi mäe oleksin kiiremini sõitnud aga teised olid ees, ei tahtnud mööda rabeleda - või noh nii palju jõudu ka polnud enam, et neist mööda rabeleda.
Laskumistel muidugi olen s*tt, seal mõnigi tuli jälle mööda. Aa noh enda peamine eesmärk oli püsti jääda ja mitte kukkuda. Üks asi, et kaotad kiiruse ja mõned lähevad mööda aga olulisem on see, et kukkumine lööb rütmi sassi ja seda juba nii kähku ei taasta.
Korra sain muidugi jala ka maha aga seda küllaltki alguses - nägin, et ees oli maas kellegi katki läinud suusakepp, mu ees olnud sõitja kas ei näinud seda või mis tal seal peas toimus, igatahes pani pränts pikali ja mul polnd midagi muud teha kui talle otsa sõita.
Suusk oli päris hea lippega - vähemalt seal possal kus ma sõitsin tundsin, et laskumistel sai teistest vähe paremini libisetud ja laugetel polnd mingit probleemi eelnevatele järgi jõuda.
Ongi kõik :)
esmaspäev, 14. jaanuar 2013
Tour de Suusahullud 2013
Möödunud nädalavahetusel (11-13.01) toimus Käärikul ja Tehvandil suusavõistlus, mini versioon Tour de Ski'st - Tour de Suusahullud.
Nagu võistluste lõpetamisel selgus, siis klubi Suusahullud korraldasid võistluse juba kolmandat korda aga seda korda siis esimest korda avatud üritusena, varasemalt oli tegemist klubi sisese üritusega.
Võistlus ise koosnes kolmest etapist:
1. Proloog - 2,5 km-i vabatehnika
2. Ühisstart - 12 km-i, klassikatehnika
3. Jälitussõit - 5 km-i, vabatehnika
Proloog
Võistlus toimus Käärikul, valgustatud rajal.
Kes pole käinud (ma varem polnud / vist), siis raja algus on lihtne ja kerge - sirge (too päev oli veel ka tuul tagant), millele järgneb väike tõus, langus ja siis üks korralikum tõus, mis ei lõppe mitte esimese kurvi järgselt vaid neljanda järgselt. Lõppu veel paar laskumist ja kurvilisemad raja osad.
Selline mitte väga keeruline rada aga piisavalt raske. Muidugi tegi asja raskeks ka distantsi pikkus - 2,5 km-i - on täpselt selline, kus ei tea, kas hoida alguses tagasi või kohe kõmmutada.
Endal viskas kergelt kupli sassi, st ei suutnud välja mõelda õiget taktikat ja nii kui stardist minema lasti panin kohe kõmmutama. Esimese tõusu alguseks olin 15 sekundit varem startinu kätte saanud ja kui veel esimene tõus oli enam vähem, siis teisel tõusul läks ikka krdi raskeks juba. Pärast muidugi mõtled, et võinuks alustada tsipa rahulikumalt ja üritada tõusu sellevõrra aktiivsemalt võtta jne aga nagu öeldud - mütsi all tõmbas keema.
No ja lisaks kõigele õnnestus veel teise tõusu järgsel laskumisel ka külg maha panna - oli päris järsu pöördega kurv ja pehme ning läksin liiga seest ja eks vähe jalg ka värises (ühe soojendusringi tegin ka eelnevalt) ja nii ta juhtus. Muidugi ei saanud kohe püsti ka kuna tagant tuli vähemalt 3 võistlejat, kelle lasin viisakalt mööda jne.
Aega kadus kõvasti, see on selge.
Tulemuseks 30 koht (40 osavõtjat) aeg 8:04
Ühisstart
Laupäeval jätkus võistlus klassikatehnikas toimuva ühisstardiga. Rada oli huvitav ja mitte kõige raskem - Käärku - Sihva kergliiklustee. Distantsiks 12 km-i.
Stardirivi pandi paika eelmise päeva tulemuste põhjal. Starditi suunaga staadionilt välja aga kahjuks tavapärasest stardi/finishi kohast, mis tähendas, et kohe stardile järgnes vasakpööre ja üldse selline kerge kurvide kaskaad. Õnneks ei kukkunud ja keppe ei murdnud aga eks ta sellist täiendavat rabistamist tõi kindlasti.
Päris kiiresti tõmmati rivi pikaks. Ise sõitsin sellise mõistliku minekuga - ei veninud aga vahest oleks saanud tsipa veel juurde panna. Eks väike hirm ja ettevaatlikus oli ka - alguses kukud kõmmutama, mis pärast saab.
Võtsin algselt ühele tüdrukule järgi, kelle ees sõitis üks kaasklubiline ja ühel tõusul tundsin, et nad on aeglased. Seejärel tegin aga saatusliku vea :) - otsustasin rada vahetada kuid laskumisel suusk ei libisenud absoluutselt ja nii läks too rivi eest. Omast rivist jõudsin ühele sõitjale järgi, kelle sabas sai kuni tagasipöördeni koos sõidetud (poolel distantsil oli tagasi pööre).
Kuigi tagasipöördele eelneval hetkel tundus, et eessõitjad on väga lähedal, siis tegelikult ei jõudnudki neile järgi. Pingutasin tõusudel ja üritasin aga no libisemine oli olematu ja tagasisõites, kus tundus, et laskumist oli natukene rohkem ning ka tuul tagant, oli järgi jõudmine pea võimatu - vähemalt ma ei jõudnud :).
Kuigi ootasin võibolla natukene paremat tulemust, siis sel päeval ja sel võistlusel polnud ka see halb.
Tulemuseks 33 koht (41 osavõtjat) aeg 45:05
Jälitussõit
Viimane võistlus hirmutas eelnevalt rohkem kui ta tegelikult oli.
Et jäljendada võimalikult palju Tour de Ski'd nägi võistlus ette mäkke tõusu, samas mitte sellist asja nagu sportlased teevad vaid vähe lihtsam - kaks korda oli vaja Tehvandi tõusu võtta.
Start anti Tehvandi tõusu otsast ning järjestuses oli eelmise kahe päeva paremusjärjestus, kus need, kel kaotust alla 5 minuti lasti rajale vastavalt kaotuse suurusele. Enama kaotusega võistlejad lasti rajale mass stardina.
Raja esimene lõik / osa oli laskumine, kus esimesel ringil läks kindlasti aega kaduma, kuna tuli olla ettevaatlik ja vaadata, et ees olevatele otsa ei sõidaks - naised ja mehed lasti korraga rajale. Õnnestus täitsa kenasti püsti jääda ja mõistliku tempoga ka liigelda.
Mõned laskumised, aga kindlasti Tehvandi tõusule eelnev laskumine, sai läbitud sahas - no ei tunne ennast suuskadel nii kindlalt, et võiks suure hooga otse alla kihutada. Samas saan ise ka aru, et sinna läheb ikka väga palju aega kaduma.
Esimene ring oli küll raske aga samas ei midagi hullu. Teades, et tuleb pikk laskumine hea jäljega, andis jõudu rahulikult edasi sõita.
Teise ringi hobuseraua (oli vist see nimi) tõus oli isegi raskem kui ees ootav Tehvandi - tõus on küll lühem aga täpselt selline, et üles astuda tundub imelik aga sõites küpsetab kõvasti. Teisel ringil Tehvandi tõusu all olles nägin üleval finishit ja korraks tekkis isegi mõte, et oh krt küll :). Aga esimese osa tõusust sõitsin üles, siis hakkas raske, kõndisin ja lõpus nii kaua sõitsin kui suutsin ja päris lõpp sai kõnnitud/joostud.
Tehtud see asi.
Tulemuseks 30 koht (36 osavõtjat) aeg 24:12. Kusjuures teine ring oli 30 sekundit kiirem kui esimene, seda vaatamata asjaolule, et esimene ring oli distantsiliselt natukene lühem.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult õnnestus krabada 29's koht. Kaotust võitjale kogunes umbes 20 minutit. 28s koht jäi 50 sekundi kaugusele ja 30ndat edestasin 1:40'ga.
Ehk siis väga kusagile tõusta polnud enam võimalik. Ahjaa, viimast päeva alustasin 30ndalt kohalt, seega õnnestus kuidagi siiski ühe koha tõusta :)
Võistluse enda kohta võib öelda, et väga äge asi.
Nähes seal teiste meeste varustust ja suuskade määrimisel kasutatut, siis polegi väga hull :). Eks mees ise ka nõrgem aga kui ikka rajal on kõrvuti floorita määritud suusad ja kõrgfloori või pulbriga suusad, siis pole midagi teha - kaotus tekib iseenesest :)
Kuigi Tehvandi tõus oli päris karm, siis ikkagi võiks järgmisel korral võtta seda kolm korda. Kaks tõusu kannatad kuidagi ära ja teistkordsel tõusuvõtul sured aga sunnid ennast mäest üles. Kolmel korral tuleks jõuvarusid oluliselt targemalt jaotada ja see muudaks võistluse võibolla natukene huvitavamaks.
Igatahes tundsin pärast pulsi taastumist, et seda tõusu võiks siiski sõita veel ja veel. Oma raskusega on ta sümpatiseeriv, mis tekitab hasarti, kes tõesti ei suuda tervet tõusu läbi sõita jne.
Kunagi jälle! :)
Nagu võistluste lõpetamisel selgus, siis klubi Suusahullud korraldasid võistluse juba kolmandat korda aga seda korda siis esimest korda avatud üritusena, varasemalt oli tegemist klubi sisese üritusega.
Võistlus ise koosnes kolmest etapist:
1. Proloog - 2,5 km-i vabatehnika
2. Ühisstart - 12 km-i, klassikatehnika
3. Jälitussõit - 5 km-i, vabatehnika
Proloog
Võistlus toimus Käärikul, valgustatud rajal.
Kes pole käinud (ma varem polnud / vist), siis raja algus on lihtne ja kerge - sirge (too päev oli veel ka tuul tagant), millele järgneb väike tõus, langus ja siis üks korralikum tõus, mis ei lõppe mitte esimese kurvi järgselt vaid neljanda järgselt. Lõppu veel paar laskumist ja kurvilisemad raja osad.
Selline mitte väga keeruline rada aga piisavalt raske. Muidugi tegi asja raskeks ka distantsi pikkus - 2,5 km-i - on täpselt selline, kus ei tea, kas hoida alguses tagasi või kohe kõmmutada.
Endal viskas kergelt kupli sassi, st ei suutnud välja mõelda õiget taktikat ja nii kui stardist minema lasti panin kohe kõmmutama. Esimese tõusu alguseks olin 15 sekundit varem startinu kätte saanud ja kui veel esimene tõus oli enam vähem, siis teisel tõusul läks ikka krdi raskeks juba. Pärast muidugi mõtled, et võinuks alustada tsipa rahulikumalt ja üritada tõusu sellevõrra aktiivsemalt võtta jne aga nagu öeldud - mütsi all tõmbas keema.
No ja lisaks kõigele õnnestus veel teise tõusu järgsel laskumisel ka külg maha panna - oli päris järsu pöördega kurv ja pehme ning läksin liiga seest ja eks vähe jalg ka värises (ühe soojendusringi tegin ka eelnevalt) ja nii ta juhtus. Muidugi ei saanud kohe püsti ka kuna tagant tuli vähemalt 3 võistlejat, kelle lasin viisakalt mööda jne.
Aega kadus kõvasti, see on selge.
Tulemuseks 30 koht (40 osavõtjat) aeg 8:04
Ühisstart
Laupäeval jätkus võistlus klassikatehnikas toimuva ühisstardiga. Rada oli huvitav ja mitte kõige raskem - Käärku - Sihva kergliiklustee. Distantsiks 12 km-i.
Stardirivi pandi paika eelmise päeva tulemuste põhjal. Starditi suunaga staadionilt välja aga kahjuks tavapärasest stardi/finishi kohast, mis tähendas, et kohe stardile järgnes vasakpööre ja üldse selline kerge kurvide kaskaad. Õnneks ei kukkunud ja keppe ei murdnud aga eks ta sellist täiendavat rabistamist tõi kindlasti.
Päris kiiresti tõmmati rivi pikaks. Ise sõitsin sellise mõistliku minekuga - ei veninud aga vahest oleks saanud tsipa veel juurde panna. Eks väike hirm ja ettevaatlikus oli ka - alguses kukud kõmmutama, mis pärast saab.
Võtsin algselt ühele tüdrukule järgi, kelle ees sõitis üks kaasklubiline ja ühel tõusul tundsin, et nad on aeglased. Seejärel tegin aga saatusliku vea :) - otsustasin rada vahetada kuid laskumisel suusk ei libisenud absoluutselt ja nii läks too rivi eest. Omast rivist jõudsin ühele sõitjale järgi, kelle sabas sai kuni tagasipöördeni koos sõidetud (poolel distantsil oli tagasi pööre).
Kuigi tagasipöördele eelneval hetkel tundus, et eessõitjad on väga lähedal, siis tegelikult ei jõudnudki neile järgi. Pingutasin tõusudel ja üritasin aga no libisemine oli olematu ja tagasisõites, kus tundus, et laskumist oli natukene rohkem ning ka tuul tagant, oli järgi jõudmine pea võimatu - vähemalt ma ei jõudnud :).
Kuigi ootasin võibolla natukene paremat tulemust, siis sel päeval ja sel võistlusel polnud ka see halb.
Tulemuseks 33 koht (41 osavõtjat) aeg 45:05
Jälitussõit
Viimane võistlus hirmutas eelnevalt rohkem kui ta tegelikult oli.
Et jäljendada võimalikult palju Tour de Ski'd nägi võistlus ette mäkke tõusu, samas mitte sellist asja nagu sportlased teevad vaid vähe lihtsam - kaks korda oli vaja Tehvandi tõusu võtta.
Start anti Tehvandi tõusu otsast ning järjestuses oli eelmise kahe päeva paremusjärjestus, kus need, kel kaotust alla 5 minuti lasti rajale vastavalt kaotuse suurusele. Enama kaotusega võistlejad lasti rajale mass stardina.
Raja esimene lõik / osa oli laskumine, kus esimesel ringil läks kindlasti aega kaduma, kuna tuli olla ettevaatlik ja vaadata, et ees olevatele otsa ei sõidaks - naised ja mehed lasti korraga rajale. Õnnestus täitsa kenasti püsti jääda ja mõistliku tempoga ka liigelda.
Mõned laskumised, aga kindlasti Tehvandi tõusule eelnev laskumine, sai läbitud sahas - no ei tunne ennast suuskadel nii kindlalt, et võiks suure hooga otse alla kihutada. Samas saan ise ka aru, et sinna läheb ikka väga palju aega kaduma.
Esimene ring oli küll raske aga samas ei midagi hullu. Teades, et tuleb pikk laskumine hea jäljega, andis jõudu rahulikult edasi sõita.
Teise ringi hobuseraua (oli vist see nimi) tõus oli isegi raskem kui ees ootav Tehvandi - tõus on küll lühem aga täpselt selline, et üles astuda tundub imelik aga sõites küpsetab kõvasti. Teisel ringil Tehvandi tõusu all olles nägin üleval finishit ja korraks tekkis isegi mõte, et oh krt küll :). Aga esimese osa tõusust sõitsin üles, siis hakkas raske, kõndisin ja lõpus nii kaua sõitsin kui suutsin ja päris lõpp sai kõnnitud/joostud.
Tehtud see asi.
Tulemuseks 30 koht (36 osavõtjat) aeg 24:12. Kusjuures teine ring oli 30 sekundit kiirem kui esimene, seda vaatamata asjaolule, et esimene ring oli distantsiliselt natukene lühem.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult õnnestus krabada 29's koht. Kaotust võitjale kogunes umbes 20 minutit. 28s koht jäi 50 sekundi kaugusele ja 30ndat edestasin 1:40'ga.
Ehk siis väga kusagile tõusta polnud enam võimalik. Ahjaa, viimast päeva alustasin 30ndalt kohalt, seega õnnestus kuidagi siiski ühe koha tõusta :)
Võistluse enda kohta võib öelda, et väga äge asi.
Nähes seal teiste meeste varustust ja suuskade määrimisel kasutatut, siis polegi väga hull :). Eks mees ise ka nõrgem aga kui ikka rajal on kõrvuti floorita määritud suusad ja kõrgfloori või pulbriga suusad, siis pole midagi teha - kaotus tekib iseenesest :)
Kuigi Tehvandi tõus oli päris karm, siis ikkagi võiks järgmisel korral võtta seda kolm korda. Kaks tõusu kannatad kuidagi ära ja teistkordsel tõusuvõtul sured aga sunnid ennast mäest üles. Kolmel korral tuleks jõuvarusid oluliselt targemalt jaotada ja see muudaks võistluse võibolla natukene huvitavamaks.
Igatahes tundsin pärast pulsi taastumist, et seda tõusu võiks siiski sõita veel ja veel. Oma raskusega on ta sümpatiseeriv, mis tekitab hasarti, kes tõesti ei suuda tervet tõusu läbi sõita jne.
Kunagi jälle! :)
esmaspäev, 7. jaanuar 2013
Juttu ja numbreid 2013 aasta eesmärgiga seonduvalt
Viimasele postitusele lisaks natukene numbreid ka seoses 2013 aastaks seatud eesmärgiga.
Siiani olen Tartu Neliküritusel osalenud kolmel korral. Kui esimesel aastal oli eesmärk lihtsalt asi läbi teha, siis teisel juba läksin nelja ala arvestuses konkreetset aega lööma ning eelmisel aastal sai lihtsalt asi jälle läbi tehtud.
Klubi Tartumaraton poolt korraldavatel võistlusel on päris suure tähtsusega stardi positsioon. Loomulikult on olemas väga kõvasid sportlasi, kes tulevad kusagilt lõpust ja kõmmutavad paljudele ära. Samas selline suur tõus on võimalik siiski vaid teatud määrani - päris esimeseks pole võimalik tõusta, kuna ka teised kõmmutavad ja iga möödumine võtab oma aja. Omamoodi huvitav oleks muidugi keerata stardijärjekord peapeale ehk siis tugevamad stardivad lõpust jne. Ennustan, et sellisel juhul võitja tuleb kusagilt stardirivi keskelt.
Kuna stardikoht on oluline, siis sama oluline on kasvõi samal tasemel asja läbi tegemine kui aasta varem või mitte väga palju halvemini. Aasta vahele jättes pole veel "kadu" väga suur (üleeelmise aasta tulemust võetakse teatud koefitsiendiga arvesse) aga kui vahe peaks juba pikemaks minema, siis õnnestub startida kõige lõpust.
Sel aastal on siis eesmärgiks koht (üldkoht), mitte enam aeg kui selline. Samas eks teatud võrdusmärgi võib nende kahe asja vahele tõmmata - nelikürituse võitjal on viimastel aegadel nelja ala summeeritud aeg olnud kusagil 10/11 tunni ringis.
Vaatasin viimase kolme aasta nelikürituse kohtadel 75-100 olnud isikute aegu ja umbes 13 tunnise koguajaga peaks pääsema nö püünele. Võib kohe ära märkida, et 2010, mil rattamaratoni tingimused olid väga halvad olid ka koondajad kõvasti halvemad aga järgmisel kahel aastal on 100 koht umbes 13 tunni lähedalt liikunud.
Võrdlesin ka mainitud 25 võistjaleja võistlustulemuste keskmist enda tulemusega ja sain järgmise tabeli:
Tabel näitab siis minu tulemust võrreldes kohtadel 75-100 olnud sportlaste keskmise tulemusega. Nagu näha, siis jooksus olen küllaltki hea ajaga aga põhiline häving tuleb rattasõidus ja väga suur häving on eelmisel aastal olnud just kevadel sõidetud sõidus.
Mõeldes tagasi sellele võistlusele, siis tegemist oli haiguse kiuste osalemisega ja jõudu polnud tookord peaaegu üldse. Kadu on tulnud ka sügisese rattasõiduga. Siin mäletan selgelt, et tuima jaksu oli aga teravus puudus. Ehk siis tuleb rattasõitu kindlasti järgi aidata.
Liikumist nelikürituse üldarvestuses pärast osavõistluse lõppu näitab allajärgnev tabel:
Kokkuvõtlikult võikski öelda, et suusaaega tuleks natukene parandada (või siis kohta), joosta tuleks enam-vähem sama kiiresti aga ratta seljas peaks olema oluliselt kiirem. Kui need tingimused täita saab täidetud ka 2013 aasta eesmärk - vähemalt teoorias tundub asi nii olema :)
Siiani olen Tartu Neliküritusel osalenud kolmel korral. Kui esimesel aastal oli eesmärk lihtsalt asi läbi teha, siis teisel juba läksin nelja ala arvestuses konkreetset aega lööma ning eelmisel aastal sai lihtsalt asi jälle läbi tehtud.
Klubi Tartumaraton poolt korraldavatel võistlusel on päris suure tähtsusega stardi positsioon. Loomulikult on olemas väga kõvasid sportlasi, kes tulevad kusagilt lõpust ja kõmmutavad paljudele ära. Samas selline suur tõus on võimalik siiski vaid teatud määrani - päris esimeseks pole võimalik tõusta, kuna ka teised kõmmutavad ja iga möödumine võtab oma aja. Omamoodi huvitav oleks muidugi keerata stardijärjekord peapeale ehk siis tugevamad stardivad lõpust jne. Ennustan, et sellisel juhul võitja tuleb kusagilt stardirivi keskelt.
Kuna stardikoht on oluline, siis sama oluline on kasvõi samal tasemel asja läbi tegemine kui aasta varem või mitte väga palju halvemini. Aasta vahele jättes pole veel "kadu" väga suur (üleeelmise aasta tulemust võetakse teatud koefitsiendiga arvesse) aga kui vahe peaks juba pikemaks minema, siis õnnestub startida kõige lõpust.
Sel aastal on siis eesmärgiks koht (üldkoht), mitte enam aeg kui selline. Samas eks teatud võrdusmärgi võib nende kahe asja vahele tõmmata - nelikürituse võitjal on viimastel aegadel nelja ala summeeritud aeg olnud kusagil 10/11 tunni ringis.
Vaatasin viimase kolme aasta nelikürituse kohtadel 75-100 olnud isikute aegu ja umbes 13 tunnise koguajaga peaks pääsema nö püünele. Võib kohe ära märkida, et 2010, mil rattamaratoni tingimused olid väga halvad olid ka koondajad kõvasti halvemad aga järgmisel kahel aastal on 100 koht umbes 13 tunni lähedalt liikunud.
Võrdlesin ka mainitud 25 võistjaleja võistlustulemuste keskmist enda tulemusega ja sain järgmise tabeli:
| 2010 | 2011 | 2012 | |
| Tartu Maraton | 152% | 128% | 114% |
| Tartu Jooksumaraton | 121% | 101% | 97% |
| Rattaralli | 135% | 117% | 124% |
| Rattamaraton | 140% | 114% | 117% |
Tabel näitab siis minu tulemust võrreldes kohtadel 75-100 olnud sportlaste keskmise tulemusega. Nagu näha, siis jooksus olen küllaltki hea ajaga aga põhiline häving tuleb rattasõidus ja väga suur häving on eelmisel aastal olnud just kevadel sõidetud sõidus.
Mõeldes tagasi sellele võistlusele, siis tegemist oli haiguse kiuste osalemisega ja jõudu polnud tookord peaaegu üldse. Kadu on tulnud ka sügisese rattasõiduga. Siin mäletan selgelt, et tuima jaksu oli aga teravus puudus. Ehk siis tuleb rattasõitu kindlasti järgi aidata.
Liikumist nelikürituse üldarvestuses pärast osavõistluse lõppu näitab allajärgnev tabel:
kolmapäev, 2. jaanuar 2013
2013 eesmärk
Uus aasta on juba suuri samme tegemas, seega panen siia kirja ja kisan avalikult maha ka 2013 aasta eesmärgi.
Jah, ainult ainsuses, sest ainult üks eesmärk mul ongi - jõuda Tartu Nelikürituse üldarvestuses 100 parema hulka.
Ehk siis läbi aasta pingutamist nõudev eesmärk, mis nõuab pingutust ja higistamist aga pole võimatu.
Nüüd tuleb välja mõelda kõikse parem mudel, kuidas eesmärgi täitmiseni jõuda. Üldises plaanis tundub, et tuleb aasta, kus on rohkem võistlusi ja muidu intensiivsemaid treeninguid.
_______________________________________________________________
Joone aluse eesmärgina võib mainida soovi joosta maraton alla 3:30'ne, kui see juhtub, siis teiste treeningute tulemusena ja muude asjaolude kokkusattumusel - sobivad tingimused, hea tervis.
Jah, ainult ainsuses, sest ainult üks eesmärk mul ongi - jõuda Tartu Nelikürituse üldarvestuses 100 parema hulka.
Ehk siis läbi aasta pingutamist nõudev eesmärk, mis nõuab pingutust ja higistamist aga pole võimatu.
Nüüd tuleb välja mõelda kõikse parem mudel, kuidas eesmärgi täitmiseni jõuda. Üldises plaanis tundub, et tuleb aasta, kus on rohkem võistlusi ja muidu intensiivsemaid treeninguid.
_______________________________________________________________
Joone aluse eesmärgina võib mainida soovi joosta maraton alla 3:30'ne, kui see juhtub, siis teiste treeningute tulemusena ja muude asjaolude kokkusattumusel - sobivad tingimused, hea tervis.
pühapäev, 30. detsember 2012
Võtame selle aasta siis kokku
Nii ongi 2012 kohe läbi või umbes nii ehk siis õige aeg vaadata aastale tagasi ja mõned numbrid välja tuua. Üks päev on küll veel aastat jäänud ja väike mõte on sel päeval väike jooks teha aga noh suures plaanis see enam muudatusi ei too. Seega numbrid 2012 kohta:
Treeninguid - 320
Treeningtunde - 421:43 tundi
Kogudistants - 5260 km-i
Põhilised alad olid jooks, jalgratas, suusatamine ja rulluisutamine.
Joostud sai 103 tundi ja 45 minutit, läbitud 943,83 km-i.
Jalgrattaga õnnestus sõita 119 tundi ja 50 minutit, läbitud 2890,92 km-i (nii maanteel kui metsas kokku).
Suusatada õnnestus 67 tundi ja 38 minutit, läbitud 763,94 km-i (sisaldab nii ergomeetri sikutamist kui ka imitatsiooni metsas).
Rulluisutada õnnestus 30 tundi ja 41 minutit, läbitud sai 513,66 km-i
Võisteldud sai ka omajagu, head meelt tegid aasta alguse võistlused Tartu Maraton ning Otepäe Elva jooks. Samuti tegi head meelt Tartu rulluisumaratonil hea aeg. Võibolla parim meel oli esimest korda ettevõetud maratoni jooks. Suve alguses Pärnus tehtud nalja jooks andis kinnitust, et maratoni suudab vähegi treenitud inimene läbida, küsimus on ainult ajas. Aasta lõpus külmaga joostud maraton näitas, et maratone võib joosta erinevates tingimustes.
Natukene jäi kriipima muidugi see, et 3:30 aeg jäi Tartus sügisel joostud maratonil ületamata, samas head meelt teeb see, et vaid 3 nädalat jäi Tartu Rattamaratoni ja Sügisjooksu vahele ja vaatamata vähesele jooksmisele õnnestus täitsa korralik aeg ära teha.
Ratta tulemused mind sel aastal ei rahuldanud - kevadine rattaralli läks haiguse nahka ja sügise poole puudus jalas purakas - oli küll tuima jõudu aga äkilisust polnud. Eks tuleb natukene rahulikumalt vaadata ja mõelda, mis ja kus sai valesti tehtud.
Sellega võibki vist aasta kokkuvõtta ja lukku panna. Oli selline väike vahe aasta, kus soov oli olla parem kui aasta varem aga kõikjal see ei õnnestunud. 2013 on plaanid juba tsipa tõsisemad eks sellest lähtuvalt peab ka treeningutes tegema muudatusi, samas vaatamata sellele peab olema lõbus!
Head uut aastat ja paneme 2013 edasi!
Treeninguid - 320
Treeningtunde - 421:43 tundi
Kogudistants - 5260 km-i
Põhilised alad olid jooks, jalgratas, suusatamine ja rulluisutamine.
Joostud sai 103 tundi ja 45 minutit, läbitud 943,83 km-i.
Jalgrattaga õnnestus sõita 119 tundi ja 50 minutit, läbitud 2890,92 km-i (nii maanteel kui metsas kokku).
Suusatada õnnestus 67 tundi ja 38 minutit, läbitud 763,94 km-i (sisaldab nii ergomeetri sikutamist kui ka imitatsiooni metsas).
Rulluisutada õnnestus 30 tundi ja 41 minutit, läbitud sai 513,66 km-i
Võisteldud sai ka omajagu, head meelt tegid aasta alguse võistlused Tartu Maraton ning Otepäe Elva jooks. Samuti tegi head meelt Tartu rulluisumaratonil hea aeg. Võibolla parim meel oli esimest korda ettevõetud maratoni jooks. Suve alguses Pärnus tehtud nalja jooks andis kinnitust, et maratoni suudab vähegi treenitud inimene läbida, küsimus on ainult ajas. Aasta lõpus külmaga joostud maraton näitas, et maratone võib joosta erinevates tingimustes.
Natukene jäi kriipima muidugi see, et 3:30 aeg jäi Tartus sügisel joostud maratonil ületamata, samas head meelt teeb see, et vaid 3 nädalat jäi Tartu Rattamaratoni ja Sügisjooksu vahele ja vaatamata vähesele jooksmisele õnnestus täitsa korralik aeg ära teha.
Ratta tulemused mind sel aastal ei rahuldanud - kevadine rattaralli läks haiguse nahka ja sügise poole puudus jalas purakas - oli küll tuima jõudu aga äkilisust polnud. Eks tuleb natukene rahulikumalt vaadata ja mõelda, mis ja kus sai valesti tehtud.
Sellega võibki vist aasta kokkuvõtta ja lukku panna. Oli selline väike vahe aasta, kus soov oli olla parem kui aasta varem aga kõikjal see ei õnnestunud. 2013 on plaanid juba tsipa tõsisemad eks sellest lähtuvalt peab ka treeningutes tegema muudatusi, samas vaatamata sellele peab olema lõbus!
Head uut aastat ja paneme 2013 edasi!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)