13 päevaga 22 trenni, umbes 23 tundi ja 217 km'i.

Selline saldo siis möödunud paarist nädalast.
Kui õnnelikumad lähevad soojale maale laagerdama, siis ma tegin laagri taolise asja kodustes tingimustes.

Esimene nädal algas nagu tavaliselt ikka - üks trenn päevas, kuid laupäevasel päeval tuli juba kaks trenni ja teisel nädalal olid erandiks vaid esmaspäev ja reede, kus oli üks trenn.
Reede muidugi väikse mööndusega, nimelt reedel ootas kohe pärast jooksu osa ees ÜKE, seega puht tehniliselt oli siiski kaks treeningut aga kuna need toimusid järjest lugesin nad üheks.

Ei meenugi kohe, et oleks varem sarnast "laagrit" korraldanud. Igatahes saan aru, miks minnakse laagrisse kodust kaugele - kodused asjad kipuvad segama. Samas muidugi saab kodustest asjadest ennast ka täitsa välja lülitada ja vaid treeningutele keskenduda aga noh alati see ei õnnestu.

Üldiselt läks kõik hästi, st kõik planeeritud treeningud said tehtud. Küll aga oli perioodi lõpus selgelt tunda, et väsimus on kehas. Siin võib olla tuligi see kodukootud ja võõrsil olemise laagerduse erinevus välja - kodus muud elulised teemad vajavad ka ajamist ning seega ei saa päris oma tunde ja suva järgi magama minna jne.
Seega sarnastes tingimustes pikemalt ja intensiivsemalt väga laagerdada ei saa. Või kui, siis ei tohi muude koduste asjadega ennast koormata - ma näiteks tegelesin kahe trenni vahel kergemat sorti ehitustöödega.


Eks nüüd näis, kas sellest kõigest ka kasu saab olema. Esimene tõehetk ootab ees juba nädala lõpus Haapsalus, kus tuleb joostes läbida 10 km'i. Möödunud aasta aeg tahab kindlasti ületamist ja hea kui lõpuaeg algaks numbriga 3'ga (3x:xx)

1000

14 aprillil 2015 kirjutasin, et 1000 km'i joostes on täis saanud, aastases arvestuses.
2016 õnnestus sama tähis saavutada juba 24.03.

Eks näis, kas aasta kokkuvõttes ka siis selle võrra rohkem distantsi jalge alt läbi vurab.

Mõned read

Jube kaua pole siia midagi kirjutanud.
Pole vaja karta või arvata, et sporti ei tee või et vastupidi - teen nii palju, et pole aega kirjutada. Kumbki väide ei vasta tõele, lihtsalt pole midagi kirjutada olnud.

Üks trenn, siis teine trenn ja nii need asjad lähevad.

Muidugi aasta kokkuvõtte ja uue aasta plaanidest oleks võinud kirjutada aga ei teinud seda.

Aga nagu sai mainitud, siis jätkuvalt tegelen jooksmisega. Treeningud on mitmekülgsed ja kui mõnel hetkel tundub, et juba on jube raske, siis tuleb kas paar kergemat trenni või kergem nädal ja ongi kõik jälle hästi.

2014 aasta lõpust alates treeneriga ühes koos rühkimine on ikka vähe teine tera kui üksi toimetades. Eriti meeldib mulle see, et sinult ei oodata profisportlase laadset pühendumust ja mitu korda päevas treenimist ning hullu võistlemist. Igaüks teeb nagu jaksab ja saab. Sellest kõigest lähtuvalt on võimalik ka nö treeningplaan või siis treeningsoovistusi kokku kirjutada.

Lisaks toredusele on märgata ka arengut. Enda puhul võib öelda, et viimase 6 kuuga on umbes 30 sekundit kilomeetri kohta treeningtempod paranenud - pulss siis samal tasemel. Nt eile pika jooksu raames (25 km) väitis kell, et jooksin uue isikliku rekordi poolmaratoni distantsil - umbes 1:43.
Võistluse sees olen muidugi kiiremini jooksnud (1:33 vist rekord 2014 aasta sügisest) aga kell seda aega ei tea ja seega üllataski ta mind eile uute rekordnumbritega.

Eks tuleb edasi treenida ja kuna peale Võidupüha maratoni sel aastal (hetke seisuga) teisi pikki jookse kavas ei ole, siis võib juhtuda, et kell suudab veel mitmel korral uue rekordi tegemisest teada anda.

Uue hooaja eel

Nii pikk vaikus blogis aga mitte nii pikk vaikus liikumises - ikka liigutan ja toimetan, kuid viimane kuu oli kerge ehk nö puhkuse kuu. Novembrist hakkab siis uueks hooajaks valmistumine.

Sel rahulikumal ajal sai kahel väiksel võistlusel ka osaletud.

Kõikse pealt osalesin Firmaspordi ürituse raames 800 meetri jooksus.
Spetsiaalselt selleks valmistunud ei olnud, lisaks siis asjaolu, et jooks toimus vaid 3 päeva pärast Paide-Türi jooksu. Ehk siis väga suurte ootustega võistlusele ei läinud. Lisaks kujunes tingitult infosulust päris pikaks ka oma võistluse ootamine - tahaks juba minna ja sooja teha ja joosta aga ei saa, tuleb oodata. Selline paras tahtejõu proovile panek.
Samas tänu varajasele kohalolekule õnnestus teha piisavalt pikk soojendus, kerged lahti jooksud ja siis võistlus ise.
Konkurentide seisust puudus igasugune ülevaade ja pisut ehmatas kui kõik suure hooga stardist minema panid. Arvan, et punt liikus kusagil 30-32 sek 200 meetri peale esimese ringi. Ise võtsin rahulikult ja eelnevalt endaga kokkulepitud tempo piires. Pisut tuli algus isegi aeglasem.
Mõnus oli joosta - 200 läbi, 400 läbi, 600 läbi aga raske ei olnud. Kuna mul on üks 800 meetri jooksu kogemus ja tol korral sai liiga kiiresti alustatud, siis sel korral hoidsin ennast liigagi tagasi. Viimased 200 sai spurditud ja pea kõikidest konkurentidest veel möödutud.
Kokkuvõttes ajaga 2:22 kolmandana üle joone - kuna üks osaleja osales väljaspool konkurentsi, siis ametlikult sain teise koha medal kaela.

Aeg üllatas, eriti see kui kergelt too aeg tuli - umbes 2 sekundit aeglasem kui kevadel aga siis sai ikka natukene võistluseks valmistatud ja jooks ise oli väga raske ja kange. Samas eks see kergus tegi meele mõrudaks ja tundus, et tegelikud võimed jäid sel korral realiseerimata. Hea seegi, et ettevõte sai korralikud lisapunktid võistkonna võistluse arvestusse juurde.


Teine jooks, kuhu oktoobris sattusin, oli Kahe Staadioni jooks Pärnus.
Nii palju kui kuulda on olnud, siis sellises formaadis toimus jooks viimast korda ning juba uue aasta jooksukalendris on märgitud jooksu nimeks - Staadioni jooks (alguse ja lõpuga renoveeritud Keskstaadionilt).
Jällegi tegin pika soojenduse - selline 4 km sörki + jooksuharjutused ja mõned kiirendused. Stardikoha võtsin küll päris stardikanga lähedale aga tegelikult suuri plaane polnud - ikkagi puhkuse kuu ja seega otsustasin joosta lähtuvalt enesetundest.
Kui tavaliselt olen kellal määranud soovitud jooksutempo ja siis seda järginud, siis sel korral seda ei teinud ja otsustasin liikuda vastavalt enesetundele ja millele iganes veel.
Võib öelda, et hea otsus, kuna umbes 7,5 km'i sai läbitud kiiremini kui aasta varem, sel korral kulus 30:26.
Olin jooksu keskel arvamusel, et aeg tuleb selline 32 minuti kanti (kella ei vaadanud aga jube palju joosti mööda), seega seda üllatavam oli lõpusirgel näha, kuidas just sai 30 minutit kellal täis. Jällegi väike sportlik viha jäi sisse - mis siis kui ... ja oleks aja alla 30 min saanud.
Aga noh, mis siin pikalt ikka mõelda - läks nii nagu läks ja parim oli see, et pärast võistlust oli meel rõõmus ja enesetunne väga hea. Suurest pingutustundest oli asi kaugel.


Aga nüüd on siis puhkus läbi ja algab aktiivsem treeningperiood.
Järgmised 6 nädalat saavad päris väljakutsuvad olema (eelkõige selles osas, et aega ikka leiaks) aga kes ütles, et asjad lihtsad peavad olema :). Oluline, et lund veel ei tuleks - pikemaid otsi kusagil saalis väga küll ei taha joosta. Üleüldse tundub, et hea mõte oleks arvuti kaenlasse võtta ja kaheks-kolmeks kuuks kusagile mujale tööd tegema minna - väljas valge, asfalt kuiv. Ei tundu teoorias väga keeruline ülesanne olema. Tuleb vaid detailid läbi mõelda, sobiv koht leida ja minekule.

2000 täis

Niipea kui natukene jooksma hakkad kogunevad kilomeetrid suurel kiirusel ja nii ongi sel aastal 2000 kilomeetrit jooksujalu läbitud.

Aasta lõpuni on veel aega aga vaevalt 3000 kokku tuleb. Eks seda mahtu loodan siis tulevikus kätte saada.

10 000 km'i piir peaks murduma järgmisel aastal, siis läheb kõmmutamiseks:).

Aga enne seda on kavas kõmmutada Pärnus 2 Silla jooksul. Esmakordselt seal kavas 10 km'i. Väga palju üle 39 minuti aga ei plaani rajal olla - pole seda jaksu, et kaua rajal vastu pidada.

Augustis Tartus joostud 10 läks igatahes metsa. Mis need põhjused olid ongi natukene ebaselge aga ju siis sattusid kõik halvad asjad ühele võistlusele kokku. Pärnus paneme kõik head asjad kokku ja asume lammutama :)

Selleks korraks kõik.

Eesti Meister, Sakala metsajooks ja Holstre-Paistu

Oma esimese meistritiitli teenisin 17 juulil Veteraanide kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus. Peaaegu nelja staadioniringi läbimiseks kulus 4:58.63 ehk siis selline aeglasema kümnevõistleja tempo :).
Eks aeg natukene nõrgem oli, kui oleks soovinud, kuid eks siis on lihtsam aega parandada :)

Järgmine võistlus, kus osalesin oli Sakala metsajooks. Algselt pidi distants olema 5,7 km'i, kuid selgus, et tegelikult ootas ees 7 km'i.
Kuna korraga startisid nelja erineva distantsi võistlejad (7, 14, 21,1 ja 42), siis tegi see keeruliseks mõistamaks, kes millisel distantsil osaleb.
Õnneks 14 km'i rada pööras umbes 3 kilomeetrit pärast starti ära aga ikkagi oli rajal piisavalt palju kiireid jooksjaid erinevatelt distantsidelt. Seega kui viimasel kilomeetril nägin, et asun umbes 9ndal kohal. Suur oli üllatus kui 200 meetrit enne lõppu kuulsin ergutamist - mine-mine, kolmas oled.
Tuligi välja, et õnnestus 7 km'i jooks lõpetada kolmandana (28:46).
Kuigi koht oli hea, siis aeg oli pettumus. Lootnuks nii minuti jagu kiiremat aega aga eks rada oli petlikult raskem ja võimalik, et väike haigus, mis nädala keskel ligi kargas, jättis samuti oma jälje.

Vaid nädal hiljem õnnestus esmakordselt osaleda Holstre - Paistu jooksul (5 km). Kuna teadsin, et tegmist asfladi jooksuga, siis oli soov üritada uut 5 km'i rekordit joosta (varasem oli üle 20 minuti). Kahjuks aga oli rada Viljandimaale omaselt mägine ning lisaks puhus korralik vastutuul.
Läksin jooksule siiski plaaniga üritada uus rekord joosta ja vaatamata takistustele see ka õnnestus - 19:27 on uus 5 km'i rekordaeg.
Nüüd oleks soov soodsamates tingimustes uuesti proovida, siis võiks proovida ka alla 19 minuti aega. Eks näis, millal ja kus see õnnestub.

Võlad

Viimasest kirjutisest on parasjagu aega möödunud, nüüd siis õige hetk paari sõnaga kirjutada, mis tehtud.

Üks võistlus, kus sai hiljuti osaletud olid neljas Võidupüha maraton. Nii nagu plaan oli, nii sai see ka täide viidud - joosta distants läbi mõnusa tundega ja ilma suuresti punnitamata. Eks maratoni jooksmisel lähevad ikka lõpuks jalad natukene kangeks aga arvestades asjaolu, et juba järgmisel päeval polnud tunda, et jalad väsinud või valusad oleksid, siis sai järelikult plaan kenasti täidetud.
Ajaliselt läks ka jooks täitsa normaalselt - 3:42:49 on mu paremuselt kolmas tulemus lausa, seega arvestades kui kergelt see tulemus tuli, siis mõningane varu ikka on olemas.

Seejärel sai natukene trenni tehtud kuniks möödunud nädala teisipäeval käisin Kihnus järjekordsel Kihnu jooksul. Minul siis teine osaluskord aga jooks on kauem toimunud.
Distantsi pikkus pidi olema 10,5 kilomeetrit, kuid vaatamata sellele plaanisin joosta umbes sama kiiresti kui kevadel Haapsalus, kus distantsi pikkus oli täpselt 10 km'i. Tookord kulus aega 42 minutit ja 13 sekundit. Kihnu jooksu distantsi läbimisele kulus aga 41:20, seega pea minut kiiremini kui 500 meetrit lühema distantsi puhul. Tundub, et mingi areng on ikka toimunud.

Edasi on nüüd plaan natukene trenni teha ning seejärel ootavad ees erinevad võistlused.


Mais toimunud maratoni osas ka üks väike võlgnevuse klaarimine - nimelt ilmus ajakirjas Jooksja väike jutuke jooksu kohta, mida saab nüüd vaadata siis järgnevatelt piltidelt:

Viimane pikk jooks?!?

22. juunil toimub neljandat korda Võidupüha maraton. Nii nagu eelmisel kolmel korral panen jala joonele ka sel aastal. Kindlasti osalen ma seal, kuna see on ikkagi nö kodukoha jooks aga samuti põhjusel, et saab joosta punktist A punkti B ning ongi jooks tehtud.

Sealt jooksult on mitmeid mälestusi - ikkagi oma esimese maratoni jooksin seal. Samuti on taskus sellelt jooksult siiani kehtiv isiklik rekord (selle jooksin välja siis möödunud aastal). Meenub esimene aasta, kus jooksu päevale sattus vist Juuni kuu ainus soe ilm (26 ja ilus päike paistmas). Samas möödunud aasta kostitas küllaltki tugeva tuulega, mida asjaolude kokkulangevuse tõttu olin sunnitud üksi murdma.

Sel aastal on asjad aga vähe teisiti.
Ei ma ei tea, mis ilmaolud tol päeval esinevad - ilma ennustusi vaadates võib igal päeval midagi uut ja huvitavat näha.
Vaid sel korral lähen jooksu läbima treeningjooksuna.

Nimelt on plaan enam keskenduda lühematele distantsidele, kuid kuna soov sellel võistlusel osaleda oli suur, siis leppisime treeneriga kokku, et läbin võistluse treeninguna ning seejärel teeme pikkadest või ülipikkadest (sõltub vaataja silmavaatest) jooksudest mõningase pausi.
Kui kaua see paus kestab, eks seda näeb aga ei välista, et järgmine sellise pikkusega jooks saab toimuma alles aasta pärast samal rajal ehk siis arvult viiendal Võidupüha maratonil. Mõni aeg tagasi oli küll juttu, et võiks SEB Maratonil ka jala joonele panna aga mulle tundub, et pigem jooksen seal mõnda lühemat distantsi kui maratoni.


Aga kellel enne Jaanipäeva plaanid puuduvad või soovib lihtsalt 5 päeva kestvate pühade vahele midagi muud teha, siis tulge esmaspäeval Võidupüha maratonile. Nagu öeldud, rada viib punktist A punkti B ning on minu arvates küllaltki mitmekesine sisaldades nii asfaldil jooksmist kui ka metsarada. Eriti meeldejääv on aga jooksu lõpp, kus umbes pool kilomeetrit õnnestub joosta mööda nö peatänavat ehk Rüütli tänavat, samal ajal inimesed ergutamas ja plaksutamas. See on päris mõnus tunne, isegi kui jalad enam ei kanna :)

Otepää Jooksutuur

Järjekordne maraton joostud, seda korda siis nii, et esimesel päeval 10 km, teisel 17,195 km ning kolmandal 15 km.
Võistlus toimus Lõuna-Eestis - esimene päev Otepääl või täpsemalt Tehvandi radadel. Teisel päeval Pühajärvel ja Otepääl ning kolmas päev toimus Käärikul, Kekkose rajal.

Tehvandi rada algas kenasti mööda asfaldi ja alla mäge aga umbes teise kilomeetri järgselt ootasid ees tõusud ja neid oli täitsa palju. Egas need tõusud polnud lihtsad aga egas nad midagi hullu ka polnud. Pigem häirisid hoopis laskumised, mis olid nii järsud, et ei võimaldanud tihti mõnusalt jooksmist.
Ise läksin rajale plaaniga suhteliselt rahulikult joosta ning hoida keskmine tempo seal 4:30 min/km kandis. Selline tempo andnuks 45 minutit lõpu ajaks, tegelikkuses läks aega natukene rohkem ja esimese päeva aeg oli 45:27.

Pühajärve jooks viis alguses tavapärasele ümber Pühajärve jooksu rajale, kuid kui Pühajärve jooks keerab ära vasakule ja viib juba otsaga finishisse siis sel korral viis jooks veel Otepää poole.
Kui esimesel päeval oli pidevalt selline kerge varu sees, siis teisel päeval läks lõpu poole juba tõusudel tsipa raskemaks. Õnneks viimane paar kilomeetrit oli Otepäält mööda kergliiklusteed Pühajärvele ehk siis üldiselt alla mäge ning see oli juba mõnusalt kerge ja joostav.
Enda plaan oli jällegi hoida tempot 4:30 min/km juures, läks tsipa rohkem ja keskmine tempo tuli lõpuks 4:33 min/km, aega kulus selle distantsi läbimiseks siis 1:18:07.

Kääriku jooks tundus juba ette raske tulema. Esiteks näitasid esimese ja teise päeva numbrid, et sel päeval ootab meid ees enim tõusumeetreid - umbes 250. Teiseks olid hommikul ikka jalad väga rasked ja vaevalised. Soojendus neid väga paremini liikuma ei pannudki. Samas jooksu algus oli täitsa lubav ja seda vaatamata väga pehmele pinnasele. Kuid pikad tõusud, neist pikim viis Harimäele ja kestis üle kilomeetri, need sõid jalgadest kõvasti jõudu ja nii polnud muud kui tõdeda, et raske on. Harimäe joogipunktis jäin kaaslastest ka maha - no ei oska hoo pealt topsist juua. Edasi nägin kaaslasi pidevalt aga ei suutnud järgi võtta. Väga ei julenud spurtida ka kuna ikkagi raske oli ja veel 7 kilomeetrit joosta.
Kui umbes 4 km'i enne lõppu jõudsid paar jooksjat kõrvale, siis võtsin nende sappa ning koos läksime lõpuni välja. Päris lõpus oli veel jõudu isegi viimasest tõusust üles spurtida ja sellest kolmikust parim tulemus välja võluda.
Algne eesmärk oli üritada see etapp samuti läbida 4:30 tempos aga hommikul leidsin, et kui suudaks läbida tempos, mis tooks maratoni kogu aja 3:15 sisse, siis oleksin väga rahul.
Kahjuks jäid mõlemad eesmärgid täitmata ning kolmanda päeva aeg oli 1:12:14.

Kokkuvõttes maratoni aeg 3:15:48, mis andis antud võistlusel 31 koha. Kusjuures ühe koha kaotasingi viimase päevaga ning 30'nes koht jäi 18 sekundi kaugusele.
A noh mis siin ikka põdeda, järgmisel aastal võimalus vigade paranduseks :)

Päris mõnusalt raske jooks oli!

Kuu lukku

Vaatasin kalendrisse ja Juuni on märkamatult alanud, väljast küll see väga hästi silma ei paista aga eks viga võib olla vaatajas ka ju.

Aga vaadates Mai numbritele otsa siis läbitud sai umbes 320 km'i, neist otseselt joostes umbes 300, ülejäänu, kas kõndides või jooksuharjutusi tehes.
Kokku kulus aega selleks kõigeks umbes 40 tundi ehk siis kui käia 3 nädalat tööl ning ühel nädalal keskenduda ainult sportimisele - 8 tundi päevas, siis saaks ülejäänud 22 päeva spordivaba elu elada.

5 päeva järjest 8 tundi joosta või muud sporti teha tundub natukene palju, samas sügav kummardus Rait Ratasepale, kes küll planeeritud 5 päeva asemel sportis neljal päeval järjest aga siiski - neljal päeval järjest täispikk triatlon ära teha. Pole nagu sõnugi.
Kuigi ma ujuda ei oska, siis egas ma ei kujuta ette, et võiksin kasvõi neljal päeval järjest lihtsalt maratoni joosta või siis asja huvitamaks tehes enne 180 km'i rattaga vändata ning seejärel maratoni peale lipata. Uskumatu mees ikka.

Enda tegemistest siis nii palju, et peale maratoni jooksu ja ümber Viljandi järve jooksu muid  võistlusi Mais ei olnud. Juunit on kavas alustada kohe Otepäel jooksutuuriga (kolme päevaga maraton) ning siis jaanipäeva paiku jooksen Pärnus tavapäraseks saanud maratoni Torist Pärnusse.
Mõlemaid võistlusi on kavas võtta rahulikult ja pigem selliste pikemate treeningutena. Eks näis, kuidas see kõik õnnestub.

86. Suurjooks ümber Viljandi järve

Järjekordne tiir Viljandi järvele peale tehtud. Ei mäletagi, mitmes kord see oli aga kindlasti rohkem kui 3 korda on seal joostud. Kas nüüd 10 just kokku tuleb, vot seda ei teagi.

Stardi number oli 407 aga kuna startisin Eesti Meistrivõistluste arvestuses, siis õnnestus lähe saada esimesest grupist - eliidist.

Natukene isegi kartsin nii eest startimist, kuna alguses tundub ju meri põlvini ja võiks panna küll. Jõuad siis esimesest mäest üles ja oled laip. Õnneks suutsin hoogu taltsutada ning ei pööranud tähelepanu asjaolule, et vasakult ja paremalt lendas jooksjaid mööda.

Kõiki kilomeetrimärke ei näinud, mistõttu ei oma kõikide kilomeetrite läbimise aega aga esimene kilomeeter sai läbitud umbes 4:10 tempos. Teine kilomeeter, mis sisaldas ka mainitud tõusu sai läbitud umbes 4:40 tempos. Siis tuli pikemalt laugemat osa, kuigi kolmas kilomeeter läks veel osaliselt tõusust taastumise tähe all, aga kilomeetri aeg oli umbes 4:10. Seejärel 4:04 ning edasi on üks suur segadus :).
Kuues kilomeeter, mis sisaldas ka joogipunkti sai läbitud vist tempos 5 minutit ning pärast seda võisid ajad olla 4:40 ja 4:30, kuid päris kindel ei ole.
Viimane kilomeeter aga oli umbes 3:50 või natukene peale - egas seal jooksu lõppedes kohe joonel seda kella ju kinni ei vajuta.

Kokku andis see virr-varr ajaks 51:04, mis tähendab, et jooksin uue isikliku rekordi. Paar aastat tagasi sai läbitud distants ajaga 52:44 ning möödunud aastal kui esmakordselt starditi staadionilt kulus tiiru tegemisele 53:10.
Seega täitsa normaalne aja parandus, samas eks kripeldama ikka jäi ning oleks soovinud aega, mis algab 4'ga ehk siis 4x:xx. Umbes 5 sekundit iga kilomeetri kohta pidanuks kiirem olema ning eesmärk olnuks täidetud.
Ei tundu väga keeruline ülesanne olevat :)

Kohaks sain sel aastal 308, mis on kõrgeim koht läbi aegade sellelt jooksult. Võibolla isegi saab järgmiseks aastaks stardikoha 150-300 gruppi ja seda ilma EMV arvestuses jooksmata. Eks näis, selline piiri peal värk.


Suures pildis jäin jooksuga rahule. Pisut oleks soovinud paremat aega aga treeningud seotud ikkagi maratoni jooksuga hetkel ja kahte asja korraga minu taseme juures veel ei saa. Küll jõuab neid kiireid poolpikkasid jookse tulevikus ka teha.


Nüüd veel kerged trennid, palju puhkust. Nädala pärast ootan Hollandis lennukit, et sõita maailma servale :).


Pilt kah jooksult:

Paberid korras

Nii Hiina jooksuga seonduvalt on kõik paberid kenasti korras, viisa isegi passis ja puha. Nüüd tuleb vaid välja mõelda mida kaasa võtta, mõned kohalikud rahad vahetada ja siis kahe nädala pärast lennukis olla.

Trenni on usinalt tehtud ning isegi mõnel võistlusel käidud.

Nädal tagasi sai esmakordselt Luitejooksul osaletud. Aega läks vähe üle 35 minuti, keskmine kiirus oli umbes sama, mis Haapsalus sileda peal kümmet joostes. Seega kuigi oleks vahest natukene paremat aega isegi soovinud, siis tegelikult võis tulemusega kenasti rahule jääda.

Möödunud nädala neljapäeval sai osaletud Teletorni ümber toimunud Jüriöö teate jooksul. Distants 8x1 km, kuid juba eelnevalt anti teada, et tegelikult ühe ringi pikkus (läbida tuli kaks ringi) on umbes 530 meetrit. Seega tuli kokku läbida umbes 1060 meetrit.
Minek oli päris mõnus ja natukene isegi liiga kiiresti sai kohalt minema lennatud. Õnneks sai tempot reguleeritud ja teate üle andmiseni kulus umbes 3:17, mis tegi siis kilomeetri tempoks umbes 3:05. Tsipa võinuks kiirem olla aga ju siis teravad kurvid võtsid oma.

Läinud nädalasse jäi ka enne maratoni viimane pikk jooks.
Harku metsas 4 ringi ehk kusagil 33 km’i. Esimesed kaks ringi olid väga kerged, kolmandal läks raskeks ning neljas oli juba paras kannatamine, kuid mida lähemale ringi lõpp jõudis, seda enam leidsin jõudu. Aega kulus natukene üle 3 tunni.

Järgmine planeeritud võistlus Viljandis ja siis jääme juba maratoni ootama.

Esimene tuhat

Esimene tuhat jooksukilomeetrit on selleks aastaks tehtud.

"Tänu" väikestele haigustele läks selle tuhande saavutamisega natukene kauem aega kui mõni aeg tagasi tundus aga nii umbes 3,5 kuud ja 1000 km'i peaks vist kilomeetrite läbimise tempo olema. Seega võib aasta kokkuvõttes oodata umbes 3000 km'i või natukene enama läbimist.

Pole paha :)

Haapsalu 10

Möödunud nädalal vedasin ennast laupäeva hommikul Haapsallu, kus toimus 10 km'i jooks.

Ilm oli kergelt öeldes halb - +3, suhteliselt tugev tuul.
Kuna rada tegi väikse tiiru, siis tähendas see alguses taganttuulega jooksmist ning lõpus vastutuules lippamist.

Start sai alguse Haapsalu staadionilt, siis keeras vasakule Rohuküla poole, edasi jälle vasakule Valgevälja teele, seda kaudu mööda teed kuni Lihula maanteele ning siis tagasi staadioni suunas. Umbes kilomeeter enne lõppu õnnestus teel olev sild ületatud - jooksu lõpus ning vastutuules polnud see just enam kõikse kergem.

Jooksu tulemus oli kerge pettumus - 42:13.
Oleks soovinud ikka alla 41 minuti joosta aga ju siis hiljuti põetud haigus jättis oma jälje. Samuti tundus endale, et sai lihtsalt pisut läbi põletud. Hoidsin ennast tagasi, ei julenud ei alguses ega keskel juurde panna.
Igatahes lootust on, et suve keskel võiks 40 minuti piiri juba ründama asuda, eks siis näis edasi, kas aasta lõpus suudab sealt veel midagi kärpida.

Plaan ongi sel aastal keskenduda sellistele lühematele distantsidele. Kindlasti jooksen lisaks Hiina maratonile veel paar maratoni aga võtan neid pikkade rahulike jooksudena. Isiklikku rekordit sel aastal ületama ei lähe, kui muidugi mõnel maratonil peaks asjad kõik ilusti klappima ja tuleb hea aeg, siis egas ma sellepärast enne lõppu seisma jää, et rekordit mitte joosta :).


Järgnevalt küllaltki raske treeningnädal ja siis järgmise nädala lõpus juba Pärnumaal Luitejooksul.

Haigused

Ei õnnestunud haigustest eemale jääda. Esimene hoop tuli paar nädalat tagasi aga nagu tavapärane, olin järgmisel päeval juba jalul. Paar trennivaba päeva ning jälle jooksmas - tegin 25 km'i ning olemine polnud ammu juba nii hea olnud. Tol päeval võinuks veel 15 otsa teha.

Järgnev nädal tõi ilma osas muutusi - päike paistis, temperatuur 10 kandis, no päris kevad. Kahjuks tähendas see seda, et organism oli veel nõrk ning pärast higistamist õnnestus vähe külma saada ning sel korral niitis haigus mitmeks päevaks. Eks ma muidugi alguses ei tahtnud sellega leppida ning sai välistes tingimustes korralikult keha piinatud (ehitamisega seotud tegevused). Tulemus oligi selline, et ülemöödunud nädalasse jäi vaid kaks trenni.

Alles eelmisel nädalal sain ennast liikuma jälle, kuid siingi algul kergelt.

Seega kaks rasket treeningnädalat, mis pidid korraliku hoo andma, jäid poolikuks või lausa olematuteks. Eks see ole mõneti kogenematus ning soovimatus treenimist nii oluliseks seada, et muu elu seisab kui väike tõbi küljes. Tagasivaadates saan aru küll, et pidanuks paar päeva vedelema, telekat vaatama ning siis saanuks oluliselt kiiremini jalule aga noh, mis tehtud see tehtud.

Möödunud nädal aga kujunes lõpuks päris tugevaks.

Teisipäeval tegin kerge jooksu ning vältisin kiiremaid liigutusi, sh higistamist.

Kolmapäeval tegin kilomeetriseid lõike (saalis). Natukene mängisin tempoga ning puhkepausidega ning tehtud nad said.

Neljapäeval oli olemine juba vägagi ok ning sai pikem jooks tehtud (~ 14 km). Reedel oli plaani kohaselt kerge jooks ja laupäeval võtsin kavva jälle lõigud.

Sel korral 8*500 m. Ei olnud kerge, haiguse nähud, väsimus nädalast jne aga tehtud nad said. Eks esimesed paar lõiku said muidugi pisut liiga kiiresti ka tehtud.

Pühapäeval oli pikema jooksu päev. Võtsin kavva natukene raskema ja pikema jooksu kui algselt kava ette nägi (kuna see nädal on kerge jälle, siis sel põhjusel sai natukene vinti peale keeratud). Kodu juurest lippama ning tiiruga ümber Ülemiste järve kodu tagasi. Kokku 24 km'i ning aega läks kümmekond minutit üle 2 tunni.

Sel nädalal siis kergem kava, kuna nädala lõpus on ees ootamas 10 km'i jooks Haapsalus. Üldse hakkavadki nüüd järjest võistlused peale tulema - tea, millal aega trenni teha on.

Kui 4ndal Aprillil on kavas Haapsalu 10 km'i jooks, siis 19ndal lippan Pärnumaal Luitejooksul. 1 mail kavas Viljandi järvele tiir peale teha ning siis juba peab treeneriga arutlema, kas Tartu Jooksumaratonil osaleda või mitte.

Kui osalen, siis on kavas distants trennina läbida. Samas eks alternatiiv oleks joosta hoopis 10 km'i jooksul ning seal siis kiire jooks teha.

Need arutelud siis põhjustatud, kuna nädal pärast mainitud Otepää-Elva jooksu ootab ees maraton Hiinas. Kuna maraton saab raske olema, peab kindlasti korralikult puhanuna sinna peale minema.

Selleks korraks kõik :)