Eile tegin jälle kaks trenni. Esmalt suusatasin tunnikese ja siis suplesin pisut kauem kui tunnike. Kokku sai trenni tehtud 2:19 (1:04 ja 1:15).
Suusatamine kokkuvõttes oli jälle häiriv.
Alguses kui minema kihutasin tundsin, et hea rahulik kulgemine, pulss madal, mõnus olla. Nii sai umbes 1km-i jagu liigutud. Edasi aga viskas pulsi üles ja oli selline paras kangutamine.
Kas pole jõudu või on tehnika nii olematu, et väiksemagi väsimuse korral laguneb kõik laiali. Vot ei teagi. Samas Järve rada pole kindlasti ka kõikse parem harjutamiseks ja tunde kätte saamiseks. Neid väikseid künkaid, mida tuleb ületada on piisavalt. Rada pole väga lai jne. Pühapäeval on kavas teha pikem trenn Harkus, eks siis vaatab, mis saab.
Teise trennina siis ujumine ja siin oli eile meeldiv päev :).
Kui naene ütleb, et ma mõtlen tihti liiga palju ja mõtlen asju keeruliseks, siis tegelikult mõtlesin ma välja, miks ma ei usalda vett ja mis on see takistus, et ma ei suuda liuelda vees.
Põhjus oli lihtne - ma polnud kindel, kas saan põhjast püsti. Alati otsisin käega seina või muud tuge, et ennast püsti aidata ja ma ei usaldanud võimalust panna jalad basseini põhja ja ennast püsti lükata.
Nii ma läksingi eile natukene varem basseini ja hakkasin harjutama - kops õhku täis, hooga vee alla, istusin basseini põhja ja seejärel lükkasin ennast rahulikult püsti. Alguses aitasin natukene põhjast kätega, edasi aga hoidsin teadlikult käed keha küljes ja ajasin ennast püsti ainult jalgadega. See töötas.
Pärast mõningat harjutamist hakkasin liuglemist harjutama. Kõige pealt "vorsti" abil, siis mingi plätaka abil ja lõpuks ka ilma plätakata - nii kaks kätt ees kui ka üks käsi ees. See kõik tuli välja. Ma ei tundnud hirmu, pabinat, et kuidas ma pea jälle veest välja saan, et hingata jne.
Jalgade töö on hetkel nõrk, õigemini küll ühe jala töö. Parem jalg liigub ilusti aga vasak on laisk. Seda tundsin ka ise - ma ei liikunud otse vaid natukene viltu :). Aga eks see ole puhtalt harjutamises kinni.
Rinnuli ujumise osas tulebki nüüd järgmine kord ette võtta oskus hingata ujumise käigus (hetkel toimus liikumine nii kaua kuniks kopsus õhku oli) ja kindlasti peab selgeks saama ja kindluse kätte ka basseini sügavamas otsas ehk kuidas seista vee peal kui jalad põhja ei ulatu. Viimase osas tundub hetkel on veel väike hirm sees, see takistab kindlasti üritamast basseini pikkust ette võtta.
Sellili tuleb selgeks saada, st lihtsalt korduvalt läbi harjutada, kuidas jalad põhja saan. Tunnen, et sellili ei suuda ennast rahulikuks lasta just põhjusel, et ma hakkan mõtlema, mida ma jalgadega teen, et püsti saada ja lõpuks ei oska ma nendega midagi teha jne. Ehk siis lihtsalt ebakindlus, mida tuleb harjutades ületada.
Ei taha ära sõnada aga mul on tunne, et treeneri plaan, et pärast 10ndat korda suudavad kõik vähemalt ühe basseini pikkuse ära ujuda, võib ka minu puhul teoks saada :). Mul endal on selleks usku!
Ahh? Mis mõttes Järve rada pole hea? Minu arust Järve on just selline ideaalne rada algatuseks. Praktiliselt sile ja pole ülerahvastatud.
VastaKustutaAlustuseks peab olema ikka lai ja lauge
KustutaAga Järve on kitsas, seal on väikseid künkaid jne
Kui sõita oskad, siis on Järvel hea lükata aga kui tahad tunnet kätte saada, siis ebatasasused jne takistavad
Harku suusarajal on täpselt paras ja mõnus reljeef, aga klassikarajast on alles ainult mälestus millestki ilusast, mis olnud.
VastaKustutaMuidugi matkata saab, aga kui tahta natuke kiiremini sõita, siis vajub tehnika laiali ning kogu energia läheb tasakaalu otsimisele. Koos tehnikaga laguneb emotsioon.
Need jupid, kus rada ei ole laiali sõidetud, on jälle mullased.
Ehk nurisen liiga palju, aga suhteliselt algaja klassikasõitjana tunnen puudust kindlast rajast, et ei peaks ainult paaristõukeid lükkama ja saaks ikka vahelduvat kah harjutada.
Äkki kui nüüd lund peale tuleb, siis saab asja.
Harku reljeef on tehnika harjutamiseks jah suhteliselt hea
Kustutaaga eks esimeste trennide tegemiseks ole jah korralik jälg kõikse parem, seda aga täna vist väga paljudest kohtadest ei leia.