Kas vett võib usaldad?

Eilne ujumine oli omamoodi huvitav. Soovid olid suuremad kui reaalsuses suutsin saavutada, mingi sportlase geen vist sees :). No ei suuda vett usaldada.
Toetad käed basseini äärele, pistad näo vette, tõstad jalad üles aga selle asemel, et ennast mõnusalt kergelt tunda ja hõljuda on hoopis pinge õlgades ja ülakehas sees, see omakorda mõjutab asjaolu, et puusad vajuvad vee alla, mis tõmbab ka jalad alla tagasi ja sinna see vee peal hõljumise üritus ka kaob.
Üritan ma nii või naa, no ei saa ennast hõljuma korralikult. Abi oli alles siis, kui treener tõi vöö ümber, see tõstis puusad üles, seejärel tundsin kuidas pinge õlgadest kadus ja päris mõnus tunne oli hõljuda vee peal. Tundub, et ujumine võib äge olla, kui seda osata :)

Natukene sai jalgade tööd ka harjutatud aga see tahab veel kõvasti harjutamist. Puusal on komme alla vajuda kui jalad tööle panen. Noh rääkimata sellest, et alguses ei saand õiget sagedust kätte või läks amplituut liiga suureks. Samas mitme korra harjutamise peale hakkas juba vähe välja ka tulema.

Trenni lõpus proovisin ka sellili, nö olemist. Siin lõi see usaldamatus veel eriti välja. Ühe jala võin põhjast üles tõsta aga nii kui teist liigutama hakkan, nii hakkab paanika tekkima. Miks see nii on, vot ei tea. Sai siis proovitud nii ja naa ning paar korda, vöö ümber, õnnestus ka juba natukene mõnuleda aga vöö hakkas tsipa mind ümber pöörama :). Ilma vööta aga ei tahtnud kohe üldse välja tulla.
Kõikse kummalisem minu jaoks oli see, et kui muidu on mure, et ei saa puusa üles ja vajub läbi, siis sellili olles, olukorras kus jalad põhjast lahti päästan ja tekib mingi paanika olukord ja peaks puusad alla suruma, et jalg põhja panna, vot siis ei oska puusi alla vajutada :)
Mingi hetk oli ikka küll juba selline parajalt lootusetu tunne aga eks iga algus ole raske :).

Lohutav oli see, et ujumine pidi olema nagu rattasõit - kui juba selge, siis ära ei unusta.

Saaks aru, millest selline pinge kehasse tekib, siis võiks üritada seda kõrvaldada. Teadmine, et tegelikult vesi ju kannab ja asjaolu, et kui peaks jamaks minema on treener kohe basseinis järgi (ise ta nii väitis :)), ei mõju mitte kuidagi. Võibolla pole siis pinge sellega seotud?
Kusjuures kui sellili olukorrast saan veel aru, et ei näe ümbritsevat jne, siis rinnuli ei tohiks ju seda probleemi olla? Pealegi rinnuli on ka jalgade põhja saamine kordades lihtsam (hetkel). Ehk siis rinnuli ei saa teoreetiliselt olla pinge põhjuseks alateadvuses olev hirm / kartus vms.
Aga võibolla tuleb lihtsalt veel ja veel basseinis olla ja teha neid samu algajate harjutusi ning mingi hetk olen keset basseini ja võtan seda väga loomulikult. Igatahes on plaan, et võimalusel pühapäeval (treeningu sees on võimalus pühapäeviti käia isesesivalt suplemas) lähen ja proovin neid lihtsaid harjutusi veel ja veel ja veel.

Krt elus on ju keerulisemaid asju kui ujumine? :)