Winter Xtream

Võimas!
Tegelikult ei oskagi midagi suur lisada, sest tõesti võimas see üritus oli. 6 tundi liiklemist, kord põlvini lumes sumbates, kord peaaegu hüppeliigeseni ulatuvast veest mööda põigeldes. Igatahes oli juba teise tunni lõpuks selge, et peab uuesti tegema. Vast saab ujumise asja nii palju selgeks, et võib ka suvisel ajal osa võtta.

Natukene pikemalt ka ikka (lühidalt pole minulik :)).
Distantsi võis läbida, kas rattaga, suusaga või joostes. Tegemist tiimi üritusega, igas tiimis 3 liiget. Võistlus ise toimus Kõrvemaa Spordi- ja Puhkekeskuses (soovitan sinna mõnel teisel nädalavahetusel lihtsalt suusatama minna. 19 või 24 km-ine ring, ilusas looduses, pärast saab saunagi minna ja kõhu täis süüa. Ideaalne! [polnud reklaamtekst]). Aga enne kui sinna kohale läksime, oli vaja läbi mõelda, et millega siis ikka võistelda.
Ratta õnneks välistasime kiiresti - paksus lumes sellega väga sõita ei saa. Etteruttavalt võibki öelda, et oli lausa kurb vaadata, kuidas tüübid ratas seljas pidid ringi jalutama.
Suusad välistasime kohal - ka väga hea otsus, kuna osaliselt oleks tõesti suuskadega saanud kiiremini, samas väga palju punkte asus kohtades, kuhu suuskadega juurdepääs oli kergelt öeldes võimatu.
Nii me siis jooksime ja kõndisime vaheldumisi, ühtkokku läbisime 36,6 km-i, aega läks 5:59:38 ehk siis peaaegu 6 tundi. Kusjuures kontrollaeg oli 6 tundi, kui kauem rajala oled, saad miinuspunkti.

Minu jaoks tsipa ootamatu oli stardikiirendus. Meil oli tiimis asi paigas - üks luges kaarti ja tegi tempot ning teised kaks venisid järgi. Tipud pidid kaardi lugemisel kõik osalema aga seal peavad siiski asjad väga hästi paigas olema, et tühise vaidlemise peale aega ei kulutataks.
Kui esialgsest šhokist taastusin, siis oli täitsa mõnus ringi tiirelda. Väga hea trenn - kiirendused vaheldusid rahulikemate osadega jne.
Sügavas lumes sumpamine ja mägedesse ronimine võttis hingeldama, lauge peal sai jälle mõnuga joosta - äge!

Omapärane oli kahe punkti võtmine, mis asusid keset sood. Pärast võistlust võib öelda, et soo osa aeglane läbimine ja otsimine, kuhu jalga panna, oli täiesti mõttetu tegevus. Nii ehk naa said jalad märjaks ja targem oleks olnud kohe sealt kiiresti läbi tormata. Pealegi joostes veri liigub jalgades pidevalt ja jalgade külmumist karta pole.

Huvitav oli ka täheldada, et kuigi jooksutempo ei tundnud kiire ja pigem oli rahuliku poolne, siis kusagil 5nda tunni lõpus vaatasin kiirust ja see näitas alal 6 min/km. Pole paha sellisel hetkel veel sellise tempoga liigelda. Kahjuks aga ei saanud selliselt lõpuni lasta. Parema põlve väliskülg hakkas igal sammul järjest enam ja enam valu tegema kuniks jooksmine muutus pea võimatuks. Samas kõndides läks asi paremaks ja siis sai jälle joosta, samas mida aeg edasi seda lühemaks jäid need jooksu jupid. Sellega tõmbasin kindlasti lõpp saavutusele kõva pitseri, kuna kohti sellisel võistlusel jagatakse nii läbitud punktide kui ka aja järgi.
Veel 1 tund enne lõppu olime tempos, et võiksime kõik punktid suuta ära võtta. Kahjuks aga kusagil 50 minutit enne 6 tunni saabumist tõmbasin meeskonna tempo alla ja nii jäigi meil 3 punkti võtmata.
Kokku siis 31st punktist 28 ja koht 60nes. Olgu öeldud, et 31 punktiga oleks sama aja juures olnud ~ 35ndad.
Samas eks ma vaatan asja enda mätta otsast, nagu öeldakse ühe õnnetus on teise õnne. Nimelt kui "vedur" kõrvale jätta, siis kolmas võistkonna liige oli kusagil 4nda tunni lõpus juba päris koomas ja kes teab, kuidas meil see võistlus siis läinuks, kui ma saanuks joosta. Võibolla poleks tema siis saanud piisava tempoga kulgeda jne. Olekseid on palju aga see teebki selle võistluse põnevaks, et tuleb arvestada teistega, lisaks iseendale.

Kokkuvõtvalt võib aga öelda seda, et olen enam kui kindel, et tänase treenituse pealt toss jalga panna ning maratoni jooksma minna (linnamaratoni siis eelkõige, mitte mägedesse), siis ära ma ta jookseks kindlasti. Aega võiks sihtida 5 tunni piiridesse.

Polari poolt salvestatud info võistluse kohta on kätte saadav siit: https://www.polarpersonaltrainer.com/
Graafikult on näha, et pulss hakkas kusagil kahe ja poole tunni järel vaikselt langema ja langema. Arvatavasti oli see seotud sellega, et ei tankinud piisavalt. Või ka sellega, et algus oli meie jaoks liiga kiire ja tuli hakata rahulikumalt liikuma.

Sellise pika pingutuse järel ei saa üle ega ümber ka tervisest.
Üldseis pole paha aga arusaamatult on parema jala hüppeliiges väga kange. Üllatavalt sel põhjusel, et võistluse ajal ei saanud nagu aru, et oleks midagi viga olnud. Samas eks jalgade läbi vajumisi hüppeliigese kohalt oli kindlasti palju. Eks vaatab, kas tuleb siin mõned päevad rahulikumalt võtta ja jalale koormust mitte anda või läheb jalg liikumise tagajärjel korda tagasi.